“Rakett 69″ annab ideid loodusainete tundidesse

Teadussaade „Rakett 69“ naelutab reedeõhtuti telerite ette suured ja väikesed teadushuvilised, keda köidavad põnevad katsed, pingeline võistlusõhkkond ja ajude ragistamine.

Võistkonnad peavad saates lahendama ülesandeid, mis tunduvad sageli täiesti lahendamatud – näiteks konstrueerima nähtamatuks tegeva keebi (ehk siis leidma mooduse, kuidas soojuskaamerad ära petta); valmistama kiiruse peale küünla, aga nii, et see annaks nõutud koguse valgust; läbima laserlabürindi, abivahenditeks vesi ja jahu. Ülesanded eeldavad häid teadmisi loodus- ja reaalainetest, kiiret reageerimist ja teistmoodi mõtlemist ehk siis ainult õpikutarkusest ei piisa. Saates toimuv ei meenuta mitte kuidagi koolitundi, aga kas saatematerjale saaks koolitunnis kasutada? Rääkisime „Rakett 69“ teadustoimetaja Juhan Koppeli ja Miina Härma Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Riina Murulaiuga.

TEADUSTOIMETAJA KOGEMUS

Rakett69 teadustoimetaja Juhan Koppel

“Rakett 69″ teadustoimetaja Juhan Koppel (kuvatõmmis saate veebist)

 

Lisaks pooletunnisele telesaatele on „Rakett 69“ kodulehel rakett69.ee/internetisaated/ üleval ka lühikesed, paariminutilised internetisaated. Neid toimetab samuti Juhan Koppel. Kuidas väheste ja koduste vahenditega ehitada pasunat, kuidas elektrikitarri, kuidas ära hoida legorongide avariid, kuidas sprotikarbist küünalt teha.  

Millal seda viimast elus tegelikult vaja läheb või on veebisaadetel pisut teine eesmärk kui õpetused eluks?

Tõepoolest, „Rakett 69“ veebisaadete eesmärk ei ole mitte näidata nippe ja trikke eluks, vaid selgitada ülesannete olemust ja printsiipe. Üritame teha veebisaateid selliselt, et nendega kaasneks hariduslik väärtus – seesama sprotikarbi ülesanne näiteks ilmestab hästi põlemisprotsessi olemust. Paljudel ei ole ahikütet ja kui nad matkal käies ise lõkkemeistriks sattunud pole, võib juhtuda, et inimene polegi tule tegemisega elus kokku puutunud. Kui talle rääkida keemias põlemireaktsioonist, on see tema jaoks väheeluline teooria. Nähes veebisaates põlemisreaktsiooniks vajalike tingimuste tekitamist, võiks õpilasel tekkida selgem arusaam põlemise olemusest. „Rakett 69“ veebisaated aitavad luua seost teooria ja praktika vahel, ja kui mõni ülesanne ka eluks kasuliku nipi õpetab, on selle üle meil ainult hea meel!

Kust tulevad ideed „Rakett 69“ ülesannete tarvis? Ideedepõuda ei ole karta?

Ideid ammutame üsna juhuslikult. Igapäevaselt toimetades võib mõni huvitav mõte tulla, näiteks märkad midagi tänaval või looduses. Paljude ideede algautor on saatejuht Aigar Vaigu, tal tuleb häid mõtteid näiteks oma pojaga mängides – mänguasjad on suur inspiratsiooniallikas nii lastele kui täiskasvanutele. Peame silmas ka loodusainete õppekava ja valime sihilikult mingit teemat käsitlevaid ülesandeid. Nii mõnigi ülesanne on õpikute näidiskatsete alusel tehtud, kuid tõsi on, et televisiooni jaoks tuleb katsed visuaalselt suuremaks, uhkemaks ja selgemini arusaadavaks teha. Seega erinevad saate ülesanded oluliselt õpikutes toodud praktilistest ülesannetest, mis peavad olema lihtsad, kiired ja eelkõige odavad läbi viia.

Kas „Rakett 69“ saated sobivad kasutamiseks koolitundides õppematerjalina?

Nii ja naa. „Rakett 69“ on siiski telesaade, mille eesmärk, nagu teistelgi telesaadetel, on pakkuda vaatajale meelelahutust. Küll aga üritame seda teha nii, et mingi tarkus jääks tähelepanelikumale vaatajale ka kõrva taha. Matemaatikas ja loodusainete tundides, eriti füüsikas ja keemias, on kahtlemata võimalik tõmmata palju paralleele õpetatava materjali ja saate sisu vahele. Küll aga saab õpetaja kasutada veebisaateid, mis on juba esimesest hooajast saati tehtudki mõttega, et neid saaks koolis õppematerjalina kasutada. Veebisaates keskendume ülesande sisule, selgitame ülesande olemust, kasutatavaid printsiipe ja lahendusi, ja õppetunnis on just seda vaja. Telesaates keskendume aga tulemusele, sest seal otsime me tulevast teaduse superstaari.

Mille üle sa ise ei väsi imestamast, kui tegu on saatega „Rakett 69“?

Teadustoimetust on juba saate esimesest aastast alates kummitanud ajanappus. Alati on enne võtteid kiire, ületunde tuleb palju. Kui aga varem alustame, võtame ülesanded suuremalt ja uhkemalt ette ning lõppkokkuvõttes jookseme ikka mõne ülesande valmimise nimel ajaga võidu. On üllatav, kui raskelt võib laheneda mõni pealtnäha lihtne tehniline probleem. Näiteks selle hooaja teise saate lego-rongide juhtimiseks vedasime AHHAA keskuse kolmandasse saali  üle 100 meetri kaabeldust, mis võttis võtte-eelsel ööl aega pea neli tundi, ning elektroonik valmistas vajalikku juhtmoodulit kokku ligi kaks nädalat. Kui keeruliseks me mõnikord asjad ajada suudame, kui aega on! Aga eks kerge närvipinge hoiab ka meele terava.

Missugune on seni olnud osalejate poolt kõige ootamatum lahendus, huvitavam ülesandekäik, mida oled saates näinud?

Üldiselt üritame võistlejate kavalusi ette läbi näha ja tagada olukord, kus võistlejad meid üle kavaldada ei saaks. Sedasi juhtus näiteks esimesel hooajal, kus minu võistkond (Juhan Koppel oli 2011. aastal esimese saate võitja – toim.) ehitas spagettidest nii tugeva silla, et kohtunikel said otsa silla külge riputatavad raskused, millega purunemisjõudu teada saada. Sellistest kogemustest on terve võttemeeskond õppinud. Samas nägin veebruari keskel toimunud võtetel, kuidas üks võistkond ehitas propelleri, mille tehnilist lahendust teadustoimetus ise ette näha ei suutnud. See seadeldis töötas üllatavalt hästi ja ületas oma toimimisega teadustoimetuse lahendusi. Mida ja miks täpsemalt nii kavalalt ehitati, saate näha aprillikuus ETV ekraanilt!

 

ÕPETAJA KOGEMUS

Õpetaja Riina Murulaid tutvustamas oma kogemust Raketi-saate tundides kasutamisel_Foto Terje Lepp

Õpetaja Riina Murulaid tutvustamas oma kogemust Raketi-saate tundides kasutamisel (Foto Terje Lepp)

 

Miina Härma Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Riina Murulaid on „Rakett 69“ saateid kasutanud nii ideede saamiseks, mida tunnis kohe rakendada, kui vahel ka terve klassiga mõnd saatelõiku tunnis vaadanud. Ja ta ise on „Rakett 69“ fänn ning elab kaasa õpilastele.

Kuidas see ikkagi alguse sai – rakendada „Rakett 69“ füüsikatunni hüvanguks? Ilmselt oleks internetist ka lihtsamaid variante näideteks ja ideedeks leida?

Esiteks kasutan saateid tunnis, kuna vaatan saadet niikuinii ja värskeid ideid tuleb kohe rakendada, siis jäävad need meelde, saade on ju kvaliteetne. Teiseks – saates lahendavad ülesandeid õpilaste eakaaslased ja sageli on seal ka mõni tuttav hulgas, see lisab kaalu, miks lõiku saatest vaadata. Kolmandaks – ilmekalt tuleb välja tiimitöö roll, et edukalt probleeme lahendada. Seega on seal mitu pedagoogilist aspekti.

Kuidas see ikkagi täpsemalt käib ehk mida teeb õpetaja ja mida teevad õpilased, kui tunnimaterjalina kasutatakse „Rakett 69“ lõike?

Tooksin välja kolm viisi, kuidas saadet kasutada. Esimene on noppida ideid probleemülesanneteks, näiteks kuidas peita teeklaasi klaasist muna. Teiseks – näidata ja teha järgi leidlikke lahendusi, selleks vaatame lõike saatest. Olen saate eeskujul andnud õpilastele praktilisi ülesandeid, näiteks ehitada otsast lõpuni reaktiivliikumisel töötav seade, mis peab läbima etteantud vahemaa. Seda kuulsat Goldbergi masinat, mis on leidlik konstruktsioon järjestikest vastastikmõjudest, on äge teha põhikoolis. Sellistel praktilistel töödel on lisakohustus neid esitleda, st tehtu peab õnnestuma ka kaasõpilaste ees, see lisab vastutustunnet ja vajadust olla täpne ning läbimõeldult tegutseda. Tähtsaimgi ehk on iseenda silmaringi laiendamine, ma õpin neist saadetest kogu aeg midagi juurde. Sestap on ka Juhan Koppeli veebisaated väga head.

Missuguses ainetunnis saaks veel „Rakett 69“ saateid õppematerjalina kasutada, kellele soovitaksite?

Kõikides loodusainetes, sest saated on pühendatud erinevatele valdkondadele;  loodusõpetuses, tööõpetuses. Põhikoolis võikski Goldbergi masina valmis teha koostöös tööõpetuse õpetajaga ja ühe detailina võiksid kohustuslikud olla enda valmistatud lihtmehhanismid. Sest ega meil füüsikaklassides suurt ehitamisvõimalust pole.

Kas olete ise saate fänn?  

Olen ikka fänn ja elan kaasa õpilastele. Näiteks see noormees Elvast, kes kaptenina enda kahevõitlusele määras ja siis välja langes, või minu klassis käinud Gregor Randla, kes ühe tühise näpuka pärast esikohast ilma jäi – milline õppimise koht noorele inimesele! Ma saan ise targemaks ja ideid tundide elavamaks muutmiseks.

 

Fotosid saate 7. hooajast (autor: Kaspar Kaljas)

_MG_7602 _MG_7806 legorong 

Madli Leikop

“Rakett 69″ on 2011. aasta jaanuaris ETV-s alustanud saatesari, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Sari valiti Euroopa ringhäälingute liidu poolt 2012. aastal Euroopa parimaks haridussaateks.
Saate tellijaks on Eesti Teadusagentuur ning seda rahastatakse Euroopa regionaalfondi TeaMe+ tegevustest. Tootjaks on videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ.
„Rakett 69“ aitab kaasa Teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisele.