Kool, kus bioloogiaõpetajal on oma koolkond

Saaremaa Ühisgümnaasium on olnud mitmeski mõttes omast ajast ees, sest seal on juba aastaid kasutatud õppevorme, mida ülejäänud Eesti koolides on hakatud rakendama alles hiljaaegu.

Uurijad Rahuste rannaniit 1

Rahuste rannaniidul, kus Diana Alt, Elo Nõmm ja abimees Sander Teras uurivad rannaniidu taimkatet. Tagapool õpetaja Mart Mölder (foto: SÜG)

Elo ja Diana laboris-1

Elo Nõmm ja Diana Alt meie laboris tigusid määramas (Foto: SÜG)

 

Näiteks mõned aastad tagasi, mil gümnaasiumides muutus uurimistöö tegemine kohustuslikuks, polnud see Saaremaa Ühisgümnaasiumi jaoks enam midagi uut, sest seal koolis on õpilased pidanud kooli lõpetamiseks uurimistöid tegema juba aastast 2000. Saaremaa õpetajad on käinud ka teistes koolides juhendamas, kuidas õpilastega uurimistöid läbi viia, sest neil on selles üle 15 aasta kogemusi.

 

Samas ei poolda Saaremaa Ühisgümnaasiumi juhtkond väga varakult spetsialiseerumist, rõhutades, et tarvis on saada head fundamentaalteadmised emakeeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Koolijuht Viljar Aro märkis, et matemaatikat läheb ülikoolis kas või näiteks  psühholoogiaõpingutel tarvis ning seetõttu ei tohi sellele õppeainele liialt vara selga pöörata.

 

Gümnaasiumiastmes on SÜG-is kolm õppesuunda, mis jaotuvad ühes lennus kahe paralleeli vahel. Ühes suunas keskendutakse humanitaarainetele, teises ehk looduse suunas on fookuses keemia ja bioloogia ning kolmandas suunas on põhirõhk matemaatikal, füüsikal ja programmeerimisel. „Liiga vara pole mõtet spetsialiseeruda, sest pärast on aega küll. Mida tugevam on vundament, seda rohkem on õpilasel valikuvõimalusi,” on direktor veendunud.

 

Ühe õpetaja mõju

Saaremaa Ühisgümnaasium on muu hulgas tuntud oma heade saavutuste poolest bioloogias. Seal koolis ollakse juba harjutud, et õpilased naasevad rahvusvahelistelt bioloogiaolümpiaadidelt medaliga, rääkimata edust üle-riigilistel või maakondlikel konkurssidel. Kevadel pealinnas peetud Teadusfestivalilt tuli koolijuhi mäletamist mööda pea iga seal osalenud nende õpilane auhinnalisele kohale.

 

Direktor Viljar Aro sõnul võib õpilaste head tulemused bioloogias lugeda nii kogu loodusteaduste ainekomisjoni, aga kahtlemata ka kauase õpetaja – Inge Vahteri – teeneks, kes on nende koolis bioloogiat õpetanud juba 35 aastat ja kel on direktori sõnul välja kujunenud lausa oma koolkond. „Ta suudab juba väikestega väga hästi töötada ja oskab hoida oma liini,” kiitis.

 

Bioloogia aineolümpiaadideks ei valmistuta ette ainetunnis, vaid õpetaja tegeleb parimatega veel eraldi, sest olümpiaadid eeldavad teadmiste poolest ülejäänud klassist eespool olemist. Saaremaa Ühisgümnaasiumi Keskkonnahariduskeskuse juhataja Anne Teigamägi täiendas, et olümpiaadi eesmärgiks ongi välja selgitada need, kel on aine vastu huvi ja kes on nõus selle nimel ka lisatööd tegema. „Õpilast ümbritseb selline keskkond ja meelsus, et aineolümpiaadideks  valmistumine ongi IN ning kogu kool annab selleks panuse,” lisas ka direktor.

 

Bioloogiaõpetaja Inge Vahter nentis muigega, et vahel käivad õpilased tal lausa kannul, lootes uurimistöö jaoks mingit head teemat saada. Seda, kuidas üks õpetaja oskab oma õpilasi niivõrd innustavalt heade tulemusteni suunata, ei osanud ka Inge Vahter ise täpselt välja tuua. „Mart Noorma ütles ühes Vikerraadio saates hästi, et kommikauss peab kogu aeg laual olema,” tsiteeris Vahter tuntud füüsikut ja tehnikateadlast. Ja kommi- või õunakauss on helge naeratuse ning malbe olekuga Inge Vahteril tõesti tihtilugu laual.

 

Loodusteadused on lõimunud ka teistesse SÜGi ainetundidesse. Näiteks kutsus emakeele õpetaja Saaremaale kolmeks loenguks kohale Aleksei Turovski. „Väga kallis lõbu, kuid ise kogusid selle jaoks raha ning said vajaliku summa kokku,” avaldas Viljar Aro omaalgatusliku ettevõtmise suhtes kiitust.

 

Väga palju võimalusi loob õppetöö täiendamiseks ka kooli juures tegutsev Keskkonnahariduskeskus, mis oma koolituste, seminaride, õppepäevade ja muude üritustega panustab innukalt mitte ainult oma kooli, vaid kõigi Saaremaa noorte loodus- ja keskkonnaalaste teadmiste avardamisse. Intervjuulegi on Keskkonnahariduskeskuse juht Anne Teigamägi saabunud ekskursioonilt algklassilastega, keda lisaks õppetööle suutis vaimustuma panna juhuslikult üle tee läinud lehmakari. “Kui oma lapsepõlve peale tagasi mõelda, siis lehmad jooksid tihtipeale sulle õuegi välja. See oli tavapärane. Praegu kipub inimene loodusest ära võõranduma ja kui sinna satub, siis see vaimustus on suurem,” kõneles ta.

 

Huvi ärgitav linnuteadus

Kuna Saaremaa asub kaugel suurtest ülikoolilinnadest nagu Tallinn ja Tartu, tuleb koolil endal leida võimalusi erinevateks teaduspõhisteks projektideks. Näiteks on SÜG juba kaheksa aastat korraldanud Miniteaduspäevasid, kus osalevad 6.–12. klasside õpilased üle terve vabariigi. Teaduspäevade üheks organisaatoriks on teiste hulgas füüsikaõpetaja Indrek Peil, kes möödunud aastal pälvis presidendilt reaalteaduste preemia.

 

SÜGi direktor kinnitas, et Miniteaduspäevad töötavad justkui magnetina, sest iga kord, mil mõni uus teadlane seal esineb, tahab ta ka järgmise aasta sündmusest osa saada. See ettevõtmine on eeskujuks olnud teistelegi koolidele. „Poska gümnaasium Tartus on hakanud analoogset asja korraldama,” märkis Viljar Aro. Samuti on populaarsed Saaremaa Ühisgümnaasiumi füüsikateemalised teadusteatri etendused, mida kool on alates 2010. aastast korraldanud.

 

Koolivälistest partneritest tunnustas Viljas Aro Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Teadusagentuuri ning Keskkonnahariduskeskust. Kohalikest tegijatest väärib SÜGi juhtkonna meelest kindlasti äramärkimist Sõrve linnujaam, eesotsas loodusuurija Mati Martinsoniga, kes on väga paljudes Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilastes äratanud huvi linnuuurimise vastu. Sõrve linnujaamaga on SÜG-il vastastikune koostöö. „Meie käime seal teadmisi saamas ja vastutasuks võtavad meie kooli õpilased seal osa „Teeme ära!” koristustalgutest,” selgitas Inge Vahter.

 

Kooliväline tegevus ka õpetajatele

Selleks, et õpilased oleksid motiveeritud, peavad neid juhendama motiveeritud õpetajad. Selle tarvis on Keskkonnahariduskeskuse juht Anne Teigamägi korraldanud aastaid loodusainete õpetajatele mõeldud huvireise. „Ka õpetajad peavad targemaks saama. Kui tark õpetaja läheb klassi ette, on ka lastel lootust,” lisas SÜGi direktor.

 

Samas märkis Viljar Aro, et Eesti on ehk liialt projektipõhine. Tehakse üks projekt ära ja siis see unustatakse. „Mõningad asjad, mis kindlalt töötavad, võiksid püsiva rahavoo peale saada. Näiteks käivitatakse viieks aastaks ja siis lülitatakse iga-aastasesse eelarvesse,” pakkus Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor.

 

Teadusvaldkonna koostööd populariseerivate artiklite kirjutamist finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurivahendite programmi „Teadus- ja arendusasutuste rahastamissüsteemi reformi ja Eesti Teadusagentuuri käivitamise programmi „TeRaS““ vahenditest.