Huvi teadushuvihariduse vastu kasvab

Aastajagu tegutsenud MTÜ Eesti Teadushuvihariduse Liit kutsus Tartusse kokku ringijuhid, õpetajad, omavalitsuste ja ettevõtete-organisatsioonide esindajad, kellele läheb korda loodus-, teadus-, tehnoloogia- ja IT-alane huviharidus. 26. novembril peeti Tartu Loodusmajas teadushuvihariduse esimest konverentsi.

Loodusmaja direktor Jaanika Ruusmaa tegi alustuseks toreda tähelepaneku: veel mõned aastad tagasi ei olnud sellist sõna nagu teadushuviharidus olemaski, nüüd räägime teadushuviharidusest kui huvihariduse ühest valdkonnast ja tõdeme, et see vajab erilist tähelepanu.

Ülekaalus on muusika- ja spordiringid

img_3801Huvikoolide õppekavades on kõige rohkem esindatud muusika ja sport.  Loodust, teadust, tehnoloogiat on tunduvalt vähem. „2015. aastal oli kõigist huvikoolide õppekavadest 6,4% seotud LTT-ainetega ehk loodus-, tehnoloogia- ja täppisteadustega. Nendel õppekavadel õpib vaid 3% huvikoolide õpilastest,“ tõi Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna koordinaator Katrin Saart oma ettekandes välja hiljutised kaardistamistulemused (2015). Koolide kohta seni info puudus, aga kaardistamine näitas, et koolideski on ülekaalus muusika- ja spordiringid. Rõõmustav on siiski, et LTT-huviringe on rohkem kui huvikoolides, ja need omakorda jagunevad 59% tehnika ja tehnoloogiaga tegelevad ringid, 17% matemaatika-, mõttemängude-, loogikaringid ja 24% loodusringid. Eriti on koolides õitsele löönud robootikaringid, seda tänu toetustele vahendite muretsemisel.

Vajatakse ringijuhendajaid

Kõige suurem probleem teadushuvihariduses on juhendajate puudus, ja see mure käis läbi igast ettekandest ning hiljem ka aruteludest. „Õpetaja juures koolitunnis lapsed peavad olema, ringijuhendaja peab leidma need köitvad asjaolud, mis lapsed tema ringi üha uuesti ja uuesti tagasi toovad,“ tõi Katrin Saart ühe aspektina välja, näidates kuidas ringijuhendaja töö erineb õpetaja tööst.

Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Heilo Altin (MTÜ Roboorika) tõigi liidu tegevuse ühe eesmärgina välja ringijuhendajate leidmise ja koolitamise. Tema sõnul tuleb juhendajaid otsida tavainimeste seast, näiteks lapsevanemad või huviringide vilistlased on suur potentsiaal.

Huviharidusele täiendavalt 15 miljonit

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla kõneles kirgi kütvast teemast – rahast.

img_3793Valitsus kiitis hiljuti heaks ja saatis Riigikogusse noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmise eelnõu, millega luuakse alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks riigipoolseks toetamiseks. Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Järgmise aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot ning alates 2018. aastast tõuseb summa 15 miljoni euroni aastas. Ardo Rohtla rõhutas just seda, et tegu on täiendava toetusega, mitte olemasolevate kulude katmiseks mõeldud rahaga. Toetust hakkavad jagama kohalikud omavalitsused ja see on nende endi otsustada (koostöös huvihariduse eestvedajatega), kas avatakse uusi ringe, makstakse juhendajatele suuremat tasu või panustatakse täiendavalt transporti, et lastel oleks üldse võimalik huvikoolis käia. „Riik ei kirjuta ette, kuidas raha kasutada tuleb, aga tahame, et kohalikus huvihariduses oleks igal pool esindatud muusika, sport ja loodus-, tehnoloogia- ning täppisteaduste valdkond,“ ütles Ardo Rohtla.

Küsimustele otsiti vastuseid

img_3792Päeva alguses sai igaüks valida, missugusele teadushuviharidusega seotud küsimusele ta tahab vastuseid ja lahendusi otsida, ja pärastlõunal asuti laudkonniti tegutsema. Näiteks kuidas teaduse populariseerimine ei jääks paugu ja suitsu juurde kinni? Ka esmase huvi tekitamine teaduse vastu on keeruline, seega suits ja pauk peavad jääma. Aga õpetaja või lapsevanem peaksid ära tabama, kui pärast teadusteatri etendust lapses tekib huvi ühe või teise teema vastu, ja oskama huvi suunata. Teadusteatrid (kes ju põhiliselt põnevaid katseid teevadki) võiksid aga jagada infot vastavas piirkonnas tegutsevate huviringide kohta.

Või siis missugune on LTT-huvitegevus aastal 2025? Siis on Eestis igas maakonnas teemapõhised laborid, kuhu õpilased saavad minna ja kus tundi annab selle ala professionaal. Lapsevanemad on mõistund LTT-ainete tähtsust, ja on palju huviringe, kus vanem saab tegutseda lapsega koos.

Kokkuvõttes läks teadushuvihariduse konverentsipäev igati korda. Välja tulid nii ühised murekohad (transport maakohtades, juhendajate nappus, juhendajate väike töötasu) kui saadi uusi mõtteid, kuidas ringitööga alustada ning jätkusuutlikult edasi minna.

Konverentsi korraldas Eesti Teadushuvihariduse Liit ja toetasid ERF TeaMe+ tegevused, MTÜ Robootika, Vaata Maailma SA/NutiLabor ning Tartu Loodusmaja.

 

Tekst ja fotod: Madli Leikop