„H₂O külastusmängus“ oli nii loodust kui teadust

Fotol tunnustuse pälvinud Maris Mägi, Sigrid Sepp ja Kaidi Randpõld koos auhinna üle andnud HTM asekantsleri Indrek Reimandi ja konkursi hindamiskomisjoni esimehe Enn Tõuguga.

Fotol tunnustuse pälvinud Maris Mägi, Sigrid Sepp ja Kaidi Randpõld koos auhinna üle andnud HTM asekantsleri Indrek Reimandi ja konkursi hindamiskomisjoni esimehe Enn Tõuguga.

 

2016. aasta teaduse populariseerimise auhinna kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ said Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskuste „H₂O külastusmängu“ eestvedajad Maris Mägi (Tartu Keskkonnahariduse Keskus), Sigrid Sepp (Jääaja Keskus) ja Kaidi Randpõld (Geopark).

„H₂O külastusmäng“ kutsus tänavu suvel eestimaalasi avastama Tartu- ja Jõgevamaad loodushariduse ja -teaduse vaatenurgast. Loodus- ja teaduskeskused tegutsesid uudses koostöövormis. Mängu idee käidi välja 2016. aasta mai alguses, 12 keskust kaasati kahe nädalaga ning juba juunis mäng algas. Selle fookuseks oli ühine teema – vesi. Külastajatele tutvustati vee tähtsust aineringes ja looduses, vee füüsikalisi omadusi, kosmoseteaduse veega seotud avastusi jpm. Erinevate keskuste ekspositsioonid seoti külastaja jaoks ühtseks tervikuks, tutvustades teaduse mitmekesisust. Seda kõike tehti läbi mänguliste küsimuste või loovülesannete lahendamise.

 
dsc_0746
 
Tartu Keskkonnahariduse keskuse projektijuht Maris Mägi rääkis lähemalt tunnustuse toonud ettevõtmisest.
 
Kus, kuidas ja millal tekkis külastusmängu idee?
 
Külastusmängu idee seeme pandi idanema juba aasta tagasi, kui Tartu Loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa ja Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noormaa sõitsid Tartust Tallinnasse saate Rakett69 salvestusele. Jutuajamise käigus hakati unistama, milline võiks olla ideaalne perepuhkus ja leiti, et vahva oleks marsruut kohtades, kus saab midagi aktiivselt teha ja selle tegemise käigus õppida. Ja loomulikult peaks tore ka olema. Janika edastas mõtte mulle kui Tartu Loodusmaja külastusjuhile ja kui me ühel turismikoolitusel Sigrid Sepa ja Kaidi Randpõlluga kokku saime, leidsime, et see mõte on vaja teoks teha. Sealt edasi kulgesid asjad juba väga ruttu – valisime vee teema seoses merekultuuri aastaga, kaasalööjateks suuremad ja väiksemad keskused Tartu- ja Jõgevamaalt, mänguvahendiks töövihiku, mitte nutirakenduse, leidsime toetajad Tartu maavalitsuse ja Tartu valla näol jne.
 
Kuidas saite kokku need 12 külastuskeskust, kas olid kohe kõik huvilised? Kas igal keskusel oli ka oma töölõik seoses külastajate-mängijatega?
 
Kohe alguses oli kavas kaasata nii suuri tuntud keskuseid kui ka väiksemaid, linnadest eemal asuvaid ja võib-olla vähem tuntud keskusi. Nii näiteks osalesid mängus Luua Metsanduskooli puukool-arboreetum ja Peipsi järve elu tuba, mis mõlemad pälvisid osalejatelt ohtralt imetlust. Ja mis minu meelest oli veel eriti tore – iga keskus tutvustas vett omamoodi, nii et pea kogu veeringe saab selgeks.

Kõik keskused olid kohe nõus kaasa lööma ning kuigi mängu ettevalmistuseks jäi lõpuks suhteliselt vähe aega, ei pidanud kellegi järele ootama või kedagi tagant utsitama. Iga keskuse ülesandeks jäi oma ekspositsiooni põhjal küsimused või ülesanded välja pakkuda. Mõnel olid need juba olemas, mõni pidi rohkem vaeva nägema ja ka väljapanekut veidi täiendama.

Kui suur oli huvi külastusmängu vastu, palju oli neid, kes kõik 12 keskust läbisid?
 
Huvi oli päris suur. Eriti arvestades seda, et meil ei olnud palju aega ega võimalusi reklaami tegemiseks. Kõiki keskusi külastas ja saatis oma templilehed tagasi üle 40 inimese. Enamasti oli ühe lehe taga rohkem kui üks inimene, oli ka peresid, kus kõigil pereliikmetel oli oma vihik. Osalejad oli tõesti kõigist vanusegruppidest, kõige rohkem loomulikult kooliõpilasi, aga oli ka päris pisikeste lastega peresid, noori täiskasvanud ja pensionäre.
 
Kumba oli selles mängus rohkem, loodust või teadust? 
 
Esimese hooga ütleks, et loodust oli kindlasti rohkem – loodusmuuseum, loodusmajad, loomapark, botaanikaaed, arboreetum. Aga tegelikult tegeletakse paljudes neist keskustest ka teadustööga, näiteks järvemuuseumis, Tartu Ülikooli botaanikaaias ja loodusmuuseumis ning teaduse vahendamisega suuremal või väiksemal määral tegeleme me ju kõik.
 
Kui täna tagasi vaatate – mis jäi endale kogu projektist kõige rohkem meelde?
 
Südame tegid soojaks siniste vihikutega ringi liikuvad perekonnad, keda suve jooksul justkui igal pool kohtas. On väga hea meel, et leidsime mängule palju häid toetajaid, kelle abil saime osalejatele jagada ka auhindu. Kindlasti jäi väga hea emotsioon meie korraldustiimis valitsenud teineteisemõistmisest ja entusiasmist, keskuste omavahelisest koostööst ja meie säravast patroonist Mart Noormaast.
 
dsc_0694
 
Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärk on tunnustada teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi,  tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele. Teaduse populariseerimise auhinda annavad ühiselt välja Eesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia, rahastab Haridus- ja teadusministeerium. Auhinnatseremoonia toimus 23. novembril Eesti Rahva Muuseumis.
 
 
Tekst: Madli Leikop
Fotod: Maris Mägi