Ettevõtete külastus andis ideid loodusainete tundideks

Eesti Teadusagentuur pakkus juuni alguses ligi neljakümnele õpetajale üle Eesti võimalust külastada suuri tootmisettevõtteid ning katsetada, kuidas neis nähtut saaks seostada karjääriõppe ning loodusainete tundidega.

Külastati ettevõtteid, kuhu muidu naljalt ei pääse: Lõuna-Eesti õpetajad käisid AS Fortum Tartus ja AS Estiko Plastaris; kel oli parem osaleda koolitusel Tallinnas, käisid AS Normas ja AS Saku Õlletehases. Osalejad olidki valdavalt loodusainete õpetajad: bioloogia, keemia, geograafia, füüsika, oli ka inimeseõpetuse õpetajaid.

AS Estiko Plastar on üks juhtivatest kilepakenditootjatest Baltikumis, turuliider Eestis ja olulise turuosaga teistes Balti riikides. AS Fortum Tartu toodab soojust. Kontsern koosneb neljast äriühingust: AS Fortum Tartu – valdusettevõte,  AS Tartu Keskkatlamaja –  vőrguettevőtja ja klienditeenindaja, AS Anne Soojus – soojus- ja elektrienergia tootja, AS Tartu Jőujaam – kohaliku kütuse tootja ja varuja. Norma on seotud rahvusvahelise autotööstusega, olles arvestatav turvavarustuse komponentide valmistaja autotööstustele.

 Õppekäik enne, arutelu pärast

Nii koolituspäevad Tartus kui Tallinnas olid üles ehitatud sarnaselt: kõigepealt õppekäigud tehastesse, seejärel arutelu nähtust-kuuldust ning probleemülesannete vormistamine. Selliste ülesannete, mis oleksid elulised ja piltlikult öeldes näitaksid õpilastele, et protsent õpikus ja protsent tootmises ongi üks ja sama asi. Õpetajaid juhendas Tartu Ülikooli keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli lektor Karin Hellat, kes on tegev ka TÜ teaduskooli uurimislaboris*.

IMG_0957

Õppekäigul AS Fortum Tartus (foto Margit Lehis)

IMG_0962

Õppekäigul AS Fortum Tartu kütteturbaväljal (foto Margit Lehis)

 Aineõpetaja kui karjääriõpetaja

Iga aineõpetaja on natuke ka karjääriõpetaja, nii huvitaski ettevõtteid külastades nii värbamispool kui konkreetsed protsessid tootmises. Näiteks Norma pakub tööd ligikaudu kaheksasajale inimesele Tallinnast ja lähiümbrusest. Siin on erinevad tootmisprotsessid nagu metallide stantsimine ja termiline töötlus, plastivalu, galvaniseerimine, spetsiaalsete tööriistade/rakiste tootmine, poolautomaatliinidel ohutusrihmade koostamine. Tootmisprotsessiga peamiselt seotud tegevused on tootmise planeerimine ja juhtimine, toote- ja valmistamisprotsesside arendus, toodete kvaliteedi tagamine, tootmisseadmete hooldus ning logistika. Norma vajab noori insenere ja spetsialiste, kes huvituvad karjäärist autotööstuses. Peamiselt töötavad Normas tootmis- protsesside-, tootearendus-, kvaliteedi-, logistika-, hooldus- ja majandustarkvara insenerid. Tööle võtab Norma mehaanikaharidusega välja õppinud oskustöölisi ja hooldusspetsialiste.

Saku Õlletehas on suurim tööandja Saku vallas. Suvel on tehases tööl kuni 360 inimest, kõige rohkem inimesi on tootmises ja logistas, müügis ja administratsioonis vähem. 58% on töötajad, 30% spetsialistid, 10% juhid ja 2% tippjuhid.

„Kuidas õpetajad saaksid kaasa aidata, et tekiks huvi teie ettevõttes töötada?“ kõlas küsimus personalispetsialistile kuulajate seast. Selgus, et oluline pole niivõrd omandatud eriala kui ambitsioon ettevõttes tegutseda ja edasi jõuda, pealehakkamine ja ettevõtlikkus. Oluline on tahe ja potentsiaal, õppida saab ka kohapeal. Igatahes noorte põuda Saku Õlletehases pole tunnetatud, noori spetsialiste soovib siia tööle tulla küll. Paljud praktikandid jäävadki siia tööle. Teine lugu on töölistega, nende leidmisega on oluliselt raskem.

 Loodus- ja reaalainetega leiti palju kokkupuutepunkte

Kui põhjalik tutvumine tootmisliinidega tehtud, siis tehti kahest päevast kokkuvõtte. Normat ja Saku Õlletehast külastanud õpetajad leidsid nähtu põhjal kõige rohkem kokkupuutepunkte keemia-, füüsika- ja bioloogiatunniga, aga ka geograafia ning matemaatikaga ja loomulikult ettevõtlus- ning majandusõppega. Rääkida saab (ja probleemülesandeid koostada) alates käärimisprotsessist või tooraine impordist ja lõpetades töötaja õigustega öötöö puhul või kontsernide osast Eesti majanduses.

Karin Hellati juhendamisel süüviti seejärel probleemipõhisesse õppesse: problem based learning. „Inimene õpib kõige paremini, kui ta saab kätte tegeliku probleemi ja see seostatakse ainetega, mida ta peab õppima,“ sõnas Hellat.

Probleemõpe aktiviseerib mõtlemist

Probleemõpe on hea vahend õpilaste aktiviseerimiseks tunnis. Teadmiste omandamine
ja õppimine toimub probleemõppe korral probleemide leidmise/püstitamise ja nende lahendamise kaudu, õpetaja ei näita õpikust ette, et nüüd loeme siit leheküljelt ja lahenduse leiate sealt leheküljelt. Lühidalt öeldes peavad õpilased probleemi sõnastama, leidma lahendusvõimalused, neid hindama ja lahenduse sobivust kontrollima.

Probleemi lahendamine peab arendama mingeid oskusi, andma teadmisi vms; probleemile peaks olema erinevaid lahendusvõimalusi; probleemi lahendajateks on õpilased, mitte õpetaja, õpilastele võib anda vaid väikeseid näpunäiteid probleemi lahendamiseks.

Probleemõpe õpetab probleemide selget defineerimist, erinevatest allikatest andmete leidmist, põhjendatud otsustuste tegemist, alternatiivide nägemist ja nendega arvestamist, loovalt ja kriitiliselt mõtlema, meeskonnatööd.

Muidugi on ülesande koostamine aeganõudev, koolitusel jõuti paberile panna ideed ja ülesande üldine käik, aga see on alus edasi liikumiseks. Ülesannetega jätkavad tööd TÜ uurimislaboris tegutsevad tudengid Karin Hellati juhtimisel. Nende tiimil on suur kogemus olümpiaadiülesannete koostamisega.

 

Mida arvavad õpetajad kolitusest?

Ene Lehtmets, Tallinna Tehnikagümnaasiumi bioloogiaõpetaja:
„Koolitusele tulemise motiveerivaks sõnaks oli minu jaoks probleemülesannete koostamine. Lootsin, et antakse juhtnööre, kuidas taolisi ülesandeid teha. Selles osas ei tulnud mul pettuda, kuna Karin Hellat selgitas päris põhjalikult, kuidas nad eelnevalt taolisi ülesandeid on koostanud. See, et käidi ka ettevõtetes, oli minu jaoks lisaboonus. Õpetan oma koolis 10. klassile lisaainet „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond“. Kuna seal on ka teemad liiklusest ja liiklusohutusest, mis on seotud füüsikaga (kiirus, energiakulu, pidurdusteekonna arvutamine, turvavöö jm), siis oleks suurepärane, kui saaks õpilastega Normasse õppekäigule minna selleks eelnevalt ka probleemülesanded õpilaste jaoks koostada.

Koolitusel oma rühmas ülesandeid koostades leidsime seose ka geograafiaga (kuhu kaupa eksportida jm). Ja kui ülesanded seostada ka karjäärivalikutega, siis saaks vägagi vajaliku ja kasuliku õppekäigu õpilastele.

Mulle meeldis see koolitus väga, sai ka kolleegidega mõtteid vahetada ja neilt uusi ideid. Nüüd hakkan oma 10. klassi lisaainesse vastavaid teemasid sobivate ettevõtete külastamisega seostama.  Loodan, et õpilastel on ka huvitavam.“

Õpetajatele suunatud üritused, kus saadakse kokkupuude ettevõtetega, on osa Eesti Teadusagentuuri Euroopa regionaalarengu fondist rahastatud TeaMe+ tegevustest. Ettevõtete praktikate kaasamine üldhariduskoolide õppeprotsessi on oluline, sest nii saavad õpilased seostada teoreetilise teadmise igapäevaeluga. See aitab õpitut paremini selgeks saada ning toekama aluse edasiseks karjäärivalikuks.

Koolid, kes on huvitatud ettevõtete kaasamisest, võivad ühendust võtta Signe Ambrega aadressil signe.ambre@etag.ee, et oma huvisid täpsustada ning teadus- ja tehnoloogiapakti võrgustikuga liituda.

 

 * Uurimislabor loob katsetamishuvilistele 7.-12. klassi õpilastele võimaluse läbi viia integreeritud eksperimente bioloogiast, keemiast ja füüsikast. Tartu Ülikooli Chemicumi laborites läbiviidavad õpiprogrammid on välja töötatud kooli õppekava ja raskustaset silmas pidades.

 

Tekst: Madli Leikop