Kogukond aitab õpetada tulevasi insenere

Kadrina Keskkooli reaal-tehniline õppesuund on hea näide sellest, kuidas kool koostöös kohalike ettevõtjatega on viinud noored tehnilise kõrghariduse omandamiseni ning aidanud kaasa nende konkurentsivõime tugevdamisele.

Foto_Kadrina_Keskkool_LTT_päev

Leiutamis-, tehnoloogia ja teaduspäev (Foto: Kadrina Keskkool)

 

Praegu on Eestis gümnaasiumide eksistentsi küsimus laiemalt päevakorral nii ühel kui ka teisel moel. Sellest tulenevalt nendib Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani, et igal gümnaasiumil tuleb leida eripära, millega enda jätkusuutlikust tõestada. „Meie oleme läinud seda teed, et püüame rohkem rõhku panna reaaltehnilisele õppesuunale, samas jätkates ka humanitaar-sotsiaal ja loodusteaduste õppesuuna arendamist,” märkis ta.

 

Arvo Pani meenutas, et ka õpetajate seas oli alguses vaja teha palju seletustööd ja vastata küsimusele, miks peab Kadrina Keskkool eristuma teistest just läbi tehnoloogia. Iga õpetaja peab oma valdkonda ja ainet kõige tähtsamaks, mis on koolijuhi arvates täiesti õige ja loogiline. „Kuid gümnaasiumihariduse säilimise nimel tuleb teha järjepidevat seletustööd ja tehniline haridus on see, millele tasub rõhuda. Seda võimalust ei tohi me kasutamata jätta,” sõnas Arvo Pani, lisades tõsinedes: „Me ei saa muutuda selliseks tavaliseks üldhariduskooliks, nende tulevik on ju täna selge”.

 

Pikaajaline töö

 

Reaaltehnilise õppesuuna initsiatiiv tuli Kadrina Keskkooli direktori sõnul paljuski tänu kooli vilistlase, Aru Grupp AS juhatuse esimees Juhan Viisele. „Ettevõtja pilk oli suunatud juba 2005. aastal kaugemale ja ta nägi ette, et varsti napib neil kvalifitseeritud tööjõudu,” kõneles Arvo Pani. Alustuseks loodi ärijuhtimise ja tehnoloogia valikaine, millest arendati kuus aastat hiljem välja reaaltehniline õppesuund.

 

Antud suunas on võimalik õppida süvendatult matemaatikat, keemiat, füüsikat, AutoCAD programmjoonestamist ja erialast inglise keelt. «Meil on kaks põhilist õppeainet – programmjoonestamine ja erialane inglise keel, mida me läbi kolme aasta pakume,» tutvustas Arvo Pani ja lisas, et ülejäänud teemad on kursuste kaupa väiksemas mahus, näiteks logistika, loogika, organisatsioonijuhtimine, turundus, müük ja pangandus. Viimati nimetatud aineid käivad õpetamas tegevpraktikud, kelle seas on nii vilistlasi, kohalike ettevõtete juhte kui ka nende tuttavaid.

 

Arvo Pani selgitab, et kõigi ainetega ei jõuta sügavuti minna, kuid selle suuna eesmärk ongi tekitada õpilastes tehnoloogiaalast huvi ja see on ka tulemusi andnud, sest 80-85 protsenti antud suuna lõpetanuist jätkavad õpinguid tehnilistel erialadel kõrgkoolides.

 

Õppekäigud ja praktikumid

 

Niisiis teeb Kadrina Keskkool kooliväliste partneritega aktiivset koostööd. Eelkõige paistavad partneritena silma kohalikud ettevõtted, kes võimaldavad reaaltehnilise õppesuuna noortel enda juures praktikal käia, näha nende töökorraldust ning tutvuda uusima tehnoloogiaga. „Sügis- ja kevadvaheajaks oleme planeerinud nii õppekäike kui ka praktikume, enamjaolt kohalikesse ettevõtetesse,” rääkis Arvo Pani ja lisas, et nende piirkonna ettevõtetest on oma uksed avanud näiteks Aru Grupp AS, Jeld-Wen Eesti AS, Akaplast AS ja Pixner OÜ.

 

Koostöö välispartneritega on arenenud mitmes suunas: ettevõtete juhid käivad loenguid andmas, vilistlased tulevad oma kogemusi jagama, toetatakse töövahenditega, võetakse õpilasi praktikale ning ära ei saa unustada ka finantsilist poolt.

 

Kadrina Keskkool on teinud koostööd ka institutsionaalsel tasandil alates 2009. aastast, mil sõlmiti koostöölepe Tallinna Tehnikaülikooliga, mille tulemusel saavad reaaltehnilise õppesuuna lõpetanud ülikooli sisseastumisel boonuspunkte. „Meie õpilased ei pea esimesel aastal arvutijoonestamise loengust osa võtma, sest Kadrina Keskkooli reaaltehnilise suuna lõpetades omandatakse teise kursuse tase,” kirjeldas ühte koostööpunkti Arvo Pani.

 

Kui uurida, milliseid tagasilööke on tulnud vastu võtta seoses koostööga, siis meenub koolijuhile paari aasta tagune raske majanduslik olukord, mil Aru Grupp AS kaotas oma välispartnerid ning Kadrina Keskkool ühes sellega ka oma välispraktika kohad. „Varasemalt olid meil praktikabaasid Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Iirimaal, Soomes ja isegi Jaapan oli plaanis,” meenutas Arvo Pani, kuid jätkas positiivsema tooniga, sest tänu aktsiaseltsile Jeld-Wen saavad õpilased käia nüüd juba paar aastat nende Läti tehastes praktikal ja õppereisidel.

 

CADrina

Silmaringi laiendamise ja praktilise kogemuse saamise eesmärgil korraldatakse Kadrinas alates 2010. aastast rahvusvahelist võistlust CADrina, kus koolinoored ja tudengid võistlevad programmjoonestamises. Seal on vajalik nii AutoCAD programmi kasutamise oskus kui ka insenerlik loovus.

CADrina võistluse teemadel rääkimine toob direktori silmi sära ning seda rahulolevat hoiakut kinnitavad ka tema sõnad: „See on üks meie suur õnnestumine”. Pisut kahju on koolil aga sellest, et nende õpilased peavad võistlema ülikoolidega, kuna gümnaasiumide hulgast ei ole leitud selliseid koole, kes võiksid võistlusest osa võtta. „CADrina võistluse mõte ongi selles, et tutvustada meie kooli tehnilist poolt ja miks mitte saada seeläbi ka tulevikus õpilaste näol täiendust,” rääkis Arvo Pani.

Kadrinas saavad 10. klassi astuvad õpilased valida peale reaaltehnilise õppesuuna veel kahe suuna vahel. Neist üheks valikuvõimaluseks on loodusteadused, kus pööratakse suuremat rõhku bioloogiale ja teistele loodusainetele, ning teiseks võimaluseks on humanitaar-sotsiaalteaduste suund, mis keskendub keeleõppele ja eneseväljendusoskusele. Reaaltehniline õppesuund on aasta-aastalt muutunud aga järjest populaarsemaks. „Kui algselt soovis sellel suunal õppida mõni üksik õpilane, siis täna valivad 50 protsenti õpilastest reaaltehnilise suuna ja ülejäänud jagunevad kahe teise valiku vahel,” tõi koolijuht Arvo Pani statistikat välja.

Seega aitab Kadrina Keskkool täita ühiskondlikku nõudlust oskustööliste ja spetsialistide järele. Kõige suuremaks õnnestumiseks peab direktor aga seda, kui noored tulevad tagasi oma koduvalda või asuvad töötama ükskõik millistes omavalitsustes üle Eesti. „Me ei saa rääkida ainult Kadrina vallast, loomulikult tahaksime seda, et kõik tuleksid siia, aga kõik ju ei mahu,” lõpetas Arvo Pani naerusui oma mõtte.

Kadrina Keskkooli kogemus näitab, et praktilisest inseneriõppest võib kasu lõigata kogu kohalik kogukond, kui edukad ettevõtted avavad noortele juba kooli ajal oma uksed ja samas panevad ka südamele, et nad on alati tagasi oodatud. „Selline sihipärane tegevus viib selleni, et noored tahavad peale kõrgkooli lõpetamist pöörduda tagasi juba tuttavatele radadele,” sõnas Arvo Pani.