Aiki Jõgeva toob Kääpa kooli õpilasteni põnevad projektid

Kääpa Kooli bioloogia, keemia ja inglise keele õpetaja Aiki Jõgeva on üleeuroopalise loodus-, täppis- ja tehnikateaduste alast haridust edendava projekti ja õppematerjale koondava portaali Scientix (http://scientix.eu) Eesti saadik, see tähendab portaali tutvustamist ning populariseerimist.
Aiki Jõgeva eestvedamisel on Kääpa Kooli õpilased osalenud LTT-alastes projektides, näiteks GLOBE ja inGenious ja osalevad praegu Erasmus+ projektis „Inspiring Studies and Future Careers”. Osalemine mõni aeg tagasi üle-euroopalisel nädalal STEM Discovery Week (loodus- ja täppisteaduste avastuste nädal) tõi kaasa auhinnasõidu Brüsselisse. „Võimalus inglise keeles rahvusvahelisi projekte teha ning partnerkoolidega koostööd arendada on olnud põnev kogemus nii endale kui õpilastele. See on viinud mind kokku inspireerivate inimeste ja mõttekaaslastega, “ ütleb Aiki Jõgeva.

„STEM Discovery Week in Kääpa school – STEM around us“ – mis see oli?

 2011. aastal haarasin kinni pakkumisest, et Kääpa Kool hakkaks inGenious projekti pilootkooliks (www.ingenious-science.eu). See oli tookord uus idee soodustada koolide ja ettevõtete koostööd loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia alal (LTT-ained, inglise keeles STEM-ained). Katsetasime mitmeid õppematerjale, mille olid loonud suured rahvusvahelised ettevõtted, osalesime keemiaalasel konkursil jms. Kui see projekt 2014. aastal lõppes, siis öeldi, et võimalusel teemaga jätkatakse.

Üks asi toob kaasa teise. STEM Alliance ongi jätkuprojekt, kus jälle pööratakse tähelepanu STEM- valdkondadele ja koostööle ettevõtetega (www.stemalliance.eu/et). Eelmisel aastal toimus üle-euroopaline nädal STEM Discovery Week. Koolid saatsid konkursile kokkuvõtteid oma LTT-alastest tegevustest. Kuna Kääpa Kool oli olnud inGeniouse partnerkool, tuli meile lausa postkasti info, et olete teretulnud teemat jätkama. Et olen ise loodusainete õpetaja, siis hea meelega suunan õpilasi tegutsema.

Kindlasti ei teinud me midagi väga erilist, vaid seda, mida muidu ka koolis teeme, aga saatsime kokkuvõtte konkursile ja meid märgati. Näiteks grupp õpilasi ja õpetajaid külastas Erasmus+ projekti raames Zagrebis Rimac autotehast ja Solana Nin mereveest soola tootmise tehast, meil toimus elektroonilise küünla valmistamise töötuba jms.

STEM Discovery Week´i jooksul oli koolis külalisõpetaja Elli Altin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, kes aitas 8. klassil teha kooli pargis mullauuringuid ja 5. klassil pinnavorme mõõta. Kodunduse tundides küpsetasid õpilased meie Euroopa partnerkoolidest saadud retseptide põhjal – toit ja selle valmistamine on vägagi seotud bioloogia ning keemiaga. 22. aprillil on Maa päev (Earth Day), seda tähistasime. Lapsed kirjutasid ingliskeelseid luuletusi Maast, rääkisime, mis päev see on. Kuna õpetan inglise keelt ka, saan seda loodusteadustega lõimida, mis mulle endale väga meeldib.

Nende tegevuste eest pälvis Aiki Jõgeva ka üle-euroopalise konkursil tunnustuse, jõudes 12 parima hulka, kes kahes erinevas kategoorias võitjateks kuulutati. Eestist osales STEM Discovery Week´il ja sai tunnustuse veel teinegi õpetaja ja kool – Svetlana Dõtšenko Lasnamäe Gümnaasiumist.

Aiki Jõgeva ja Svetlane Dõtšenko peale auhinnatseremooniat. Foto Imbi Henno

Aiki Jõgeva ja Svetlane Dõtšenko peale auhinnatseremooniat. Foto Imbi Henno

Aiki Jõgeva toob välja, et praegu on avatud uus voor ja soovitab huvilisel vaadata: www.stemalliance.eu/et/campaigns.


Te olete õppematerjale koondava portaali Scientix eestkõneleja Eestis, tutvustate seda kolleegidele ja vajadusel annate nõu, kuidas portaali võimalusi õppetöös kasutada. Kuidas te ise Scientixini jõudsite, milliseid võimalusi sealt kasutate?

Olen olnud päris mitu aastat Scientixi saadik Eestis. Ikkagi inGeniouse rada pidi jõudsin selleni, kui oled kuskile oma sõrme andnud, siis sind juba teatakse. Portaali juurde loodi Euroopa riikide  õpetajatest rühm, kes pidid oma riigis Scientixi tutvustama. Mulle pakkus see huvi.

Scientix portaalist www.scientix.eu/resources saab otsida õppematerjale, sh eestikeelseid. Idee on selles, et üle Euroopa toimub tohutult Euroopa rahastusega projekte, kus tehakse ka õppematerjale. Säärased projektid/õppematerjalid ongi sinna portaali koondatud ja neid tuleb järjest juurde. Hiljuti lisandus veebilehele tähtsam info väiksemates Euroopa keeltes, sh eesti keeles, lugege siit: www.scientix.eu/languages

Scientixi on tunnis kõige õigem kasutada siis, kui see õpetajale parajasti sobib. Mina olen Scientixist palju materjale läbi vaadanud ja lugenud, kuna pean neid teistele tutvustama, ja võtnud sealt mõtteid ning ideid. Õpetajana on mul raske mistahes võõrast materjali kohe oma tunnis kasutada, ikkagi pean kohandama. Aga sealseid materjale on hea kasutada projektipäevadel, loodusringides ja looduslaagrites, saab väärtuslikke ideid tundideks. Olen leidnud häid materjale ka Go Lab, PROFILES, Practical Action ja TEMI projektidest. Selle kohta mul infot ei ole, kui palju meie õpetajad Scientixi kasutavad. Scientix on üks võimalus näha ja teada saada, mida teistes Euroopa  koolides tehakse. Ja sealt on võimalik otsida kõigi õppeainetega seotud materjale, mitte ainult LTT-alaseid. On ka tasuta tõlketeenus, suurt osa materjale saab lasta tõlkida eesti keelde. Ja on hulk Moodle´i kursusi, mis on kõik eesti keeles olemas.

Jaanuaris sai Scientix ise tunnustuse – Scientix on maailma 100 suurima innovatsiooni seas!
 

Teil on õpetajana anda päris huvitav ainekooslus – keemia, bioloogia ja inglise keel. Kuidas see nii läks?

Bioloogia oli minu esimene valik, mida läksin Tartu Ülikooli õppima. Mind huvitas loodus juba lapsena ja siiani vaimustun selle mitmekesisusest ja keerukusest, seostest looduses. Keemia käib loomulikul teel koos bioloogiaga, neid ei saa kuidagi lahus hoida. Bioloogiat õppides sai juurde õppida ka pedagoogikat ning keemia õpetamise metoodikat, olen diplomi järgi bioloog-botaanik, bioloogia-keemia õpetaja.

Olen alati olnud avatud uutele ja arendavatele võimalustele, mis mu eluteele on tulnud. Mul oli õnn õppida koolis, kus inglise keelt õpetati süvendatult. Pärast kõrgkooli tõi elu mind Võrumaale bioloogiaõpetajaks. Tol ajal ei olnud koolides piisavalt inglise keele õpetajaid. Mulle pakuti võimalust ja see tundus huvitava mõttena, oli ju teatav keeleoskus olemas. Nii õppisingi kolm aastat Tartu Ülikooli ümberõppekursustel ja minust sai lisaks inglise keele õpetaja.

Suuresti tänu rahvusvahelistele projektidele on 16 aasta jooksul Kääpa Kooli õpilased ja õpetajad saanud oma suhtlusringi ning silmaringi laiendada ja pean seda oluliseks. Mida rohkem me teistest maadest teame, seda rohkem me mõistame Eesti väärtust. Kui oled välismaal käinud vaid turistina, siis võib kõik tunduda klantspildina ja enda elu hallina. Kui suhtled rohkem tavaelu tasandil, siis saad aru, et igal pool on head ja halba, see võib olla meist erinev, aga pudrumägesid ja piimajõgesid pole kuskil. Ikka peab ise olema arukas, hakkaja ning töökas.

 

Mis on teie nipid, kuidas panete lapsed huvituma loodusainetest?

Ma tõesti ei usu, et kõiki õpilasi on võimalik kõigest huvituma panna. Ise ju ka ei jõua kõigest huvituda. Tuleb pakkuda õpilastele mitmekesiseid valikuid, viia õpilasi koolist välja loodusesse, looduskeskustesse, muuseumi ja ettevõtetesse, anda neile võimalus oma huvid üles leida ja äratada. Praktilised tööd pakuvad õpilastele rohkem huvi. Koolide materiaalne baas ei ole kahjuks alati kõige parem, on, kuhu areneda. Lapsed ei suuda pikka juttu kaua jälgida, ikka ise tegutsemine on oluline. Selleks pakuvad projektid hea lisavõimaluse.

Õpilased vajavad järjest rohkem arusaamist, miks nad midagi õpivad. Tulevik on ettearvamatu, sest maailm muutub kiiresti. Õpetajad peavad sellega arvestama ja ise ka muutuma. Püüan järjest rohkem jõuda selleni, et õpilased märkaksid rohkem seoseid eri õppeainete vahel ning kooli ja elu vahel. Lastega peab rääkima ja arutama, põhjendama ja selgitama, siis nad hakkavad tasapisi mõistma, et õpivad enda jaoks. Vahel aitab seegi, kui õpetaja ise siiralt usub ja välja näitab, et tema õppeaine on põnev ja kasulik. Ja muidugi praktilised uurimuslikud tööd – neid võiks alati rohkem teha, need on motiveerivad. Püüame oma kooli materiaalset baasi täiendada. Loodan, et sisustame lähiaastatel loodusteaduste kabineti kaasaegsel moel. Oleme alates 2000. aastast GLOBE programmi kool, seegi on loodushuvilistele lastele andnud võimalusi rohkem õppida ja kogeda.

Kolm õppeaastat toimusid meil Eesti Teadusagentuuri toetusel teadusnädalad, kus tutvusime rohkem teaduse ja teadlastega. Loodame seda traditsiooni jätkata. Tänavu septembrist hakkab meie koolis toimuma ka loodusteaduste huviring TeeMe+  projekti toel.

Margalade paeva turbanaitus loodusainete klassis

Märgalade päeva turbanäitus loodusainete klassis

 

Mis on Kääpa Kooli põnevamad projektid, mida teie teinud/eestvedanud olete?

Olen alates 1999. aastast seotud meie kooli rahvusvaheliste suhete alustamise ja hoidmisega. Alustasime koos tolleaegse direktori Enn Viitkiniga. Esimesed partnerkoolid olid meil Soomest (Vaalan Yhtenäiskoulu), kellega alustasime ühiseid looduslaagreid, ja Saksamaalt (Friedrich-Spee-Gesamtschule Paderborn), kellega on meil siiani iga-aastane õpilasvahetus. Hiljem lisandusid koolid Ungarist, Hispaaniast ja Horvaatiast. Meil on koos toimunud mitu Comenius projekti, Nordplus projekt ja muid tegevusi. Kääpa kool on saanud kogu selle tegevuse eest SA Archimedeselt Koostöö Kuldõuna.

Praegu on käimas Erasmus+ projekt „Inspiring Studies and Future Careers”, kus ka teadvustame koolielu ja päriselu seoseid. Kahjuks on paljude õpilaste jaoks need kaks sõna väga lahus. Õpilased sageli kaotavad motivatsiooni õppida, sest nad ei saa aru, milleks neil midagi vaja on. Oleme projektitegevuste käigus pööranud tähelepanu ülekantavate oskuste ja üldpädevuste omandamisele. Olen rõõmus, et alati on olnud õpilasi ja kolleege, kes soovivad kaasa mõelda ning tegutseda, et projektid võimalikult palju kasu tooksid ja õnnestuksid. Partnerkoolide vahel on tekkinud nii head suhted, et planeerime juba uusi koostööprojekte.

Erasmus projekti Inspiring Studies and Future Careers õppepäeval Tartus SPARK Makerlab töötuba

Erasmus projekti Inspiring Studies and Future Careers õppepäeval Tartus – SPARK Makerlab töötuba

Madli Leikop