Sven-Erik Enno ja äike

Sven-Erik Enno on looduse ja bioloogia vastu huvi tundud juba väikesest peale. Juba põhikoolis hakkas ta lähemat huvi tundma täpsemalt ilma ja geograafia vastu. Loe lähemalt, kuidas Sven-Erik äikese uurimiseni jõudis ning milleks välguandmeid kasutatakse.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?
Ei oskagi kohe kõiki väikelapsena peast läbi käinud mõtteid üles lugeda. Koolimineku paiku huvitusin väga taimedest ja seega arvasin, et midagi bioloogia või botaanikaga seoses võiks mu tulevane elukutse olla. Mõni aasta hiljem aga oli periood, kus oli suurem astronoomiahuvi. Sai isegi 11-aastaselt Tõravere Observatooriumisse kirjutatud ja nende lahkel kutsel seal ka külas käidud. Aasta-paar olin kindel, et minust saab astronoom. Ja umbes 13-14 aastaselt sai alguse püsivam huvi ilma ja geograafia vastu. Sealt siis hiljem kasvaski välja äikesehuvi.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Teadusesse on mind toonud püsiv huvi looduse vastu, mis ulatub juba koolieelsesse aega. Ja kui selline püsiv huvi on olemas, siis lihtsalt üks asi viib teiseni. Kuna kerge ilmahuvi oli juba varasemast, siis oli üsna loogiline et põhikooli alguses, kui  seda teemat koolis käsitleti, alustasin regulaarseid ilmavaatlusi. Gümnaasiumi alguseks oli mul seega juba neli aastat igapäevaseid andmeid ja geograafia õpetaja arvas, et nendest võiks uurimuse kirjutada. Läksin sellega ka riiklikele konkurssidele ja sain kohe häid kohti. Seega taipasin, et teaduslik kirjutamine ilma ja kliima teemal õnnestub mul hästi. Ja sealt edasi tundus ülikool ja teadus juba asjade loogilise jätkuna.

Ilmavaatlused (foto:erakogu)

Ilmavaatlused (foto:erakogu)

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Mingis mõttes küll, kuigi ka arenguruumi on veel piisavalt. Esimene suurem verstapost teadlase karjääris ehk doktoritöö kirjutamine ja kaitsmine on edukalt seljataga. Selle käigus olen omandanud peamised välgu- ja äikeseandmete uurimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Ja üldiselt võib öelda, et see, mida doktoritööga plaanisin ja tahtsin ära teha õnnestus üldiselt hästi. Arenguruumi on kindlasti rahvusvahelise koostöö osas. Kogemuse ja oskuste arendamise mõttes oleks kindlasti kasulik töötada vahepeal ka mõnes suuremas välismaa uurimisasutuses.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Selles osas pean kõigepealt ütlema, et minu arvates on kõige edukamad need, kes valivad eriala, mille vastu nad tõsist huvi tunnevad. Kes tunneb huvi looduse ja eriti ilmastiku vastu, võiks meteoroloogia või klimatoloogia eriala tõsiselt kaaluda. Esiteks on see praktiline, ilma jälgimine ja prognoosimine on ka tavainimese igapäevaelu jaoks oluline. Teiseks on võimalik saada üsna laiapõhjaline haridus. Näiteks Tartu Ülikoolis Geograafia osakonnas saab klimatoloogia õppimise kõrvalt ka head ruumiandmete analüüsi ja kaardistamise oskused, samuti programmeerimisoskused. See annab tööturul rohkem valikuid ka juhuks, kui mingil hetkel pole võimalik põhierialaga tegeleda.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Eks neid seoseid erinevate valdkondadega on päris palju. Esiteks mõjutab ilm, eriti ohtlikud ilmanähtused oluliselt inimeste igapäevaelu. Äikesetormid tekitavad ka Eestis igal suvel tulekahjusid ja elektrikatkestusi. Seega on välguandmeid oluliseks infoallikaks, mida kasutavad näiteks elektrikud, päästeteenistus ja kindlustusfirmad. Teisalt on välk oluline tegur ka looduses, näiteks metsatulekahjude põhjustajana. Lisaks tekib välgulöögi kuumuses lämmastikoksiide ja osooni, mis mõjutavad õhu koostist.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Kindlasti doktoritööd, millest sai päris pikk ja põhjalik ülevaade Baltimaade äikese- ja välgukliimast. Varem oli korralik ülevaade Eesti ja Baltimaade äikesekliimast täiesti puudu. Viie aasta jooksul sai päris palju vaeva nähtud, et kõik vajalikud andmed kokku saada ja korralikult läbi töödelda. Näiteks olid osad vanemad äikeseandmed Riia ja Vilniuse arhiivides, pabertabelites. Seega oli vaja kohapeal need välja otsida ja arvutisse sisestada. Välguandmete analüüsiks arendasin mitmeid arvutiprogramme, mida saab ka edaspidi kasutada.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Esimesena meenub kindlasti piksevarras, mis leiutati juba 18. sajandi keskel. Võimatu on täpselt öelda, kui palju inimesi ja hooneid see küllaltki lihtne leiutis selle aja jooksul päästnud on. Enne piksevarda kasutuselevõttu hävisid kõrged hooned ja tornid üsna sageli välgulöökide tagajärjel. Tänapäeval panustavad äikesetormide jälgimisse välgudetektorid. Püüdes välgu poolt tekitatud raadiolaineid suudavad need reaalajas määrata sadade kilomeetrite kaugusel löönud välkude asukohti. Nii saame arvutiekraanil jälgida, kus ja kui tugev äike parajasti on ja kuhu see liigub.  Selline info on äärmiselt oluline inimeste õigeaegseks hoiatamiseks.

Äikesenooled (foto:erakogu)

Äikesenooled (foto:erakogu)

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Üks huvipakkuv teema on äikesepilvede teke, eriti selle seosed maapinna omadustega. Mõningaid uuringuid on sellel teemal tehtud. Näiteks on teada, et mägede ja kõrgustike kohal tekib tavaliselt palju äikest kuna õhk on sunnitud nõlvu mööda tõusma. Huvitav oleks aga teada kuidas mõjutab äikesepilvede teket metsade, põldude ja soode vaheldumine näiteks Eesti tasasel maastikul. Samuti tahaks detailsemalt uurida suurte linnade ja linnastute mõju äikesepilvedele. Linnades on üldiselt soojem kui nende ümbruses ja esineb ka rohkem äikest. Huvitav oleks seda efekti uurida suuremas mastaabis, vaadeldes linnu näiteks üle Euroopa.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Välguandmete maht on väga suur, andmebaasides on sajad tuhanded ja miljonid read. Neid on vaja efektiivselt hallata ja analüüsida, muuta tavakasutajale arusaadavaks ja atraktiivseks. Tavalise Exceliga ei tee selliste andmetega midagi. Vaja on tunda programmeerimiskeeli ning töötada välja programme nende andmete võimalikult kiireks ja efektiivseks analüüsiks. Suurim rahulolu on õnnestunud programmid ja nende kaudu saadavad kokkuvõtteandmed. Näiteks kogu mahuka andmebaasi koondamine ühele lihtsale kaardile, millelt võib näha, kus Eestis kõige enam välku lööb.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Üks suur huviala juba lapsepõlvest saadik on astronoomia. Meeldib teleskoobiga selgetel öödel väljas käia ja tähistaeva ilu nautida. Suvel tegelen vabal ajal ka äikesejahtimisega. Kui radari- ja satelliidipildid näitavad, et kuskil on tekkimas võimas äike pakin foto- ja videoseadmed autosse ja üritan kohal olla, et häid fotosid ja videoid saada. Lisaks huvitab reisimine ja matkamine. Viimastel aastatel olen tegelenud orienteerumise ja suusatamisega.