Juhan Koppel “Rakett69 avab uksi”

Juhan Koppeli nägu on tuttav kõigile, kes on jälginud võistlusmängu “Rakett69″. Ta on nimelt esimese hooaja võitja.
Miks.ee võttis Juhaniga ühendust ning uuris, kuidas tal pärast saate võitmist läinud on, millega ta tegeleb ning mida on ta teinud võidetud stipendiumiga.

pilt 3. hooaja finaali võtetelt

III hooaja finaalsaate võtetel (foto: Ylle Rajasaar)

Mida tõi Sinu ellu kaasa saatesarjas Rakett69 osalemine?

„Rakett69“-s osalemine on mu elu täielikult muutnud. Gümnaasiumi lõpuklassi alguses ei kujutanud ma ettegi, et midagi sellist juhtuda võib. Kuhjaga positiivset tähelepanu, meeletult palju uusi tutvusi erinevates valdkondades, huvitavaid kogemusi ja teadmisi. Ja see kõik jätkub praegugi. Naljatades võiks öelda, et olen „Rakett69“ osas nii öelda hammasrataste vahele jäänud. 1. aastal olin ma osaleja, 2. aastal abiline ja kohtunik, 3. hooajast alates olen tegelenud teadustoimetajana.
Elu on muutunud kindlasti ka sisukamaks. Olen osalenud erinevates projektides, pidanud konverentsidel kõnesid, teinud mitmeid huvitavaid töid  nagu etendanud teadusteatrit, ehitanud AHHAA keskusele eksponaate, korraldanud üritusi jne. See, et keegi mulle mingit tööd pakub või projektis abi otsib on muutunud väga sagedaseks. Mingil määral on see kindlasti ülikooli astumisega kaasnev, tudeng peabki aktiivne olema, aga peaaegu alati märgitakse ära, et teatakse minu seost „Rakett69“-ga. Seega on osalemine „Rakett69“-s aidanud mul paljude reaalvaldkonnas tegutsejate huviorbiiti sattuda, mis on tänapäevases tiheda konkurentsiga maailmas ju kahtlemata tähtis.

Milleks oled kasutanud Rakett69 saate võidustipendiumit?

Võidustipendiumit olen kasutanud Tartu Ülikoolis materjaliteaduse bakalaureuseõppeks. Õpin hetkel teisel kursusel. Stipendiumi eest olen tasunud elamispinna üüri, maksnud transpordi eest, ostnud õpikuid ja muid õppevahendeid. Ostsin endale ka uue arvuti. Praeguseks hetkeks olen ära kasutanud veidi üle 4000 euro.
Kuna mul on palju õdesid-vendi, on meile hariduse võimaldamine vanematele paras väljakutse. Võidustipendium aitab siinkohal mu peret väga palju. Ilma selleta oleksin pidanud õppelaenu võtma. Seega on nüüd üks suur mure vähem.

Rakett69 koosolek

Rakett69 IV hooaja koosolek. Vasakult saatejuht ja peakohtunik Aigar Vaigu, režissöör Indrek Simm, produtsent Kaspar Kaljas ja teadustoimetaja Juhan Koppel (foto:Ylle Rajasaar)

Millised on Sinu, kui „Rakett 69“ teadustoimetaja töö suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?

Suurim väljakutse on kindlasti ebaharilikud ja ootamatud probleemid peaaegu kõikjal, kus võimalik. Teadustoimetajana on minu ülesandeks teha „Rakett69“ jaoks valmis ülesanded. Ideed tulevad muidugi mitmest kohast kokku. Mina ei ole kaugeltki nii loominguline inimene, et selle kõige peale tulla. Küll aga on minu vastutusalaks ülesannete tehniline teostus. Ja siis tuleb isegi lihtsate asjade puhul pidevalt ette selline olukord, kus tundub, et nii ei saa, see ei tööta, mina ei oska. Küll on puudu vajalikud töövahendid, teinekord on materjalid otsas. Juhtub ka, et esialgselt välja pakutud teooria ei pea praktikas päris hästi paika. Ja siis tulebki koos assistentide Kaarli ja Timothyga, tihti veel paljude teiste abiga, leida sobiv lahendus, sest kui üldse ei saa, siis kuidagi peab ikka saama. Ja lõpuks saame ka! (toimet. – Kaarel Türkson osales kolmandal hooajal „Rakett 69“ saates, Timothy Henry Charles Tamm on saatesarja teise hooaja võitja.)
Suurimat rahulolu pakubki tulemus, milleni oleme jõudnud. Kui loodud ülesanded lõpuks käiku lähevad ning huvitavad ja atraktiivsed välja näevad, siis tean, et oleme teadustoimetusega midagi võimsat korda saatnud. Ja see kompenseerib pikad päevad, tihti valutava pea ja väsinud jalad. Teletöö ongi närviline ja koormav, aga see kogemus annab kasuliku õppetunni kogu eluks. Lisaks on pärast igati uhke „Rakett69“ meeskonna pika töö lõpptulemust, telesaadet vaadata ja meenutada, kust ma selle tööriista välja kauplesin või kuidas selle katsevahendi assistentidega valmis ehitasime.

Miks valisid ülikoolis oma erialaks just materjaliteaduse? Kas kaalusid ka muid valikuid?

Kuna juba põhikoolis olid keemia ja füüsika minu jaoks erilise tähendusega, soovisin ka oma edasisi õpinguid nende ainetega seostada. Materjaliteadus ongi valdkond, mis neid õppeaineid väga tihedalt seob. Lisaks on tegemist uue ja väga perspektiivika valdkonnaga. Ajaloost on ju teada, et teaduse (ja üldisemalt terve inimkonna) areng on tihti materjalide taha jäänud ja avastatud uued materjalid on nii tähtsad olnud, et nende järgi nimetatakse lausa terveid ajastuid – kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg. Tänapäeval räägitakse aga räniajast ja süsinikuajast, kus on palju väljakutseid ees. Ehk siis ma näen selles valdkonnas väga suurt potentsiaali. Kaalusin ka füüsika õppekavale astumist, aga materjaliteaduse uudsus kallutas otsuse viimase poole. Õnneks on Tartu Ülikooli õppesüsteem selline, et saan vägagi vabalt endale muid aineid juurde valida. Seda võimalust olen ma ka aktiivselt kasutanud – olen läbinud ca kolmandiku jagu rohkem aineid, kui õppekava selle ajaga ette näeb.

loll pilt R69 III hooaja seltskonna Rootsi reisilt

Juhan koos Rakett69 III hooaja võistlejatega reisil Rootsi. (foto: Juhan Koppel)

Mida soovitad noortele, kellel alles oma õpingute ja elukutse valikute tegemine ees seisab?

Olge aktiivsed ja haarake kinni nii paljudest võimalustest, kui saate! Mina kahtlesin, kas kandideerida „Rakett69“-sse või mitte. Õnneks otsustasin siiski tegutseda. Ja õigesti tegin! Passiivsusega ei saavuta midagi. See on mulle lõpuks kohale jõudnud ja nüüd haaran huvitavatest pakkumistest võimalusel alati kinni. Olles avatud ja abivalmis saab aidata võrdselt nii ennast kui ka teisi.
Õppeala ja elukutse valikul lähtuge põhimõttest, et see on teie elu. Valige selline suund, mis teile tõepoolest huvi pakub ja millega olete nõus hiljem palju aastaid tegutsema. Sõbrad võivad öelda, et mingi valdkond on lahe, sugulased väita, et teises kohas saab head palka, aga kui te teete midagi vastumeelselt, võite seda sama hästi ka mitte teha. Hingega asja juures olles ja seesmiselt motiveeritult tegutsedes on palju lihtsam ja mõnusam edukas olla. Elu on liiga lühike, et seda raisku lasta!