Piret Raudsepp ja bioloogia

Eesti Maaülikooli teadur Piret Raudsepp tõdeb, et alles mingis valdkonnas tegutsedes saad aru, kui laiad võimalused sulle tegelikult avanevad. Pireti reaalne huvi selle vastu, mis taimedes peitub, on toonud talle mitmeid teaduspreemiaid ja tunnustusi ning uusi avastusi.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?
Nägin televiisoritst üht balletietendust, kui olin nelja- või viie-aastane. Mäletan, et tahtsin saada baleriiniks, sest nad on nii ilusad. Hilisemas lapsepõlves aga ei olnud selget karjääriplaani.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Pärast seda kui olin vanemate soovitatud koka eriala mulle mittesobivuses veendunud, tegin aasta aega õpitud erialal tööd ja mõtlesin, mis mulle endale sisimas alati teha on meeldinud. Jõudsin selgusele, et mul on alati olnud suur huvi taimede vastu ja otsustasin Tartu Ülikooli bioloogiat õppima minna.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Arvan, et olen jõudnud kaugemale kui soovisin, sest alles valdkonnaga tegeledes näed kui laiad võimalused sulle tegelikult avanevad. Ja ega mul ei olnudki alguses eriliselt ambitsioonikaid plaane, tahtsin lihtsalt tegeleda asjadega, mis mulle huvi pakuvad.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Bioloogia annab väga laiapõhjalise hariduse, alustades botaanikast, lõpetades geneetikaga, sinna vahele jäävad mükoloogia, zooloogia, taime- ja loomaökoloogia jne. Kui ma oleksin tahtnud veel kitsamalt ravimtaimede uurimisele keskenduda, siis oleksin võinud valida ka farmaatsia eriala. Lõpuks kaitsesingi oma teadustöö farmaatsia,  botaanika ja toiduteaduste valdkonnas.

Piret Raudsepp (tagareas, keskel) kursusel Functional Foods, Helsinki Ülikoolis 2010 aastal. (foto:erakogu)

Piret Raudsepp (tagareas, keskel) kursusel Functional Foods, Helsinki Ülikoolis 2010 aastal. (foto:erakogu)

Soovitan bioloogiat õppima asuda, kui on huvi nende teemade vastu. Minul ei olnud valiku aluseks võimalikult kõrge palk tulevikus vaid ikkagi huvi selle vastu, mis on taimede sees.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Bioloogia on seotud kogu eluga meie ümber ja meie sees. Selleks et teada, kuidas toimib meie enda keha, kuidas toimuvad protsessid looduses, miks on vaja säilitada liikide mitmekesisust, kuidas ja mida on tervislik süüa jne, selleks kõigeks on vaja teadmisi bioloogiast. Ja biolooge võib leida väga erinevatest valdkondadest: meditsiini, linnaplaneerimise ja näiteks toiduteaduse valdkonnast, kuhu ma lõpuks ka ise välja olen jõudnud.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Arvan, et suurim saavutus oli see, et ma leidsin head juhendajad: Ülle Reieri, Ain Raali ja Tõnu Püssa ja tänu neile sain oma teadustöö teha võimalikult endale huvipakkuval teemal. Suurim saavutus võiks olla doktoritöö ja selle tegemise käigus tehtud avastused, aga töö on alles vormistamata kuna muu elu võtab ajast oma osa.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Selleks, et saaksin üldse oma uurimustööd teha on vaja kromatograafi. Selle aparaadi leiutamine ja pidev täiustamine on minu valdkonnas tegutsemiseks väga oluline.
Kui rääkida ravimtaimede uurimisest, siis taimedest on leitud (ka kromatograafia meetodeid kasutades) palju selliseid ühendeid, millel on farmakoloogilisi toimeid, see tähendab, et neid saab kasutada ravimiseks ehk inimkonna hüvanguks.
Ja suuri saavutusi teevad ka need bioloogid-ökoloogid, kes võitlevad iga päev puhta looduse säilimise eest.

Hispaanias, Sitgesis, konverentsil International Conference on Polyphenols and Health 2011 aastal. (foto:erakogu)

Hispaanias, Sitgesis, konverentsil International Conference on Polyphenols and Health 2011 aastal. (foto:erakogu)

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Hetkel huvitavad mind emulsioonid ja nende proovide ettevalmistusviisid analüüsideks.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Suurim väljakutse on näiteks väga keerulistest analüüsimaatriksitest võimalikult paljude komponentide korraga üles leidmine. Järjest kiiremad ja väiksemat töömahtu nõudvad analüüsimeetodid praktiliseks rakenduseks.
Suurimat rahulolu pakub see, kui teadusartikkel mõnes ajakirjas vastu võetakse.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Mulle meeldib looduses liikuda.