Kaarel Sõrmus uuris astelpaju marju

Nimi: Kaarel Sõrmus
Klass: 12
Lemmikõppeaine: matemaatika
Uurimistöö pealkiri: „Kiviõli koksimägedel ja Lõuna-Eesti aedades kasvavate astelpaju marjade polüfenoolsete ühendite võrdlev analüüs“
Juhendaja: Gerda Raidaru

Idee ja eesmärgid
Kaarel Sõrmus teadis, et soovib laboris teha midagi teaduslikku. Erinevate inimestega arutades tuli jutuks, et tuhamägedel vohavad astepaju põõsad ja inimesed korjavad sealt marju.  „Kuna koksimägedele on pika aja jooksul kogutud kivisöe põletamisel tekkinud jäätmeid, siis tekkis idee uurida, kas pinnas ka astelpaju marju mõjutab,“ täpsustab Kaarel idee teket. „Varem ma ei teadnud üldse, et seal mägedel astelpaju kasvab, kuid tuhamäed ise on alati olnud minu jaoks huvitavad,“ lisab noor uurija.
Juhendajaga kaaluti veel erinevates energiajookides või kohvis mõne aine sisalduse määramist ning seejärel energiajooke ja kohvipulbreid omavahel võrrelda. Lõpuks otsustati ikkagi astelpaju marjade juurde jääda, sest seda pole Eestis eriti uuritud.
Kaarel seadis endale ka mõistliku eesmärgi: saada teada ja kogeda midagi uut. „Mul pole varem olnud võimalust laboris nii aktiivselt ja regulaarselt töötada, nii ootasin ka tulemuseks midagi üllatavat,“ sõnab Kaarel.

Kaarel Sõrmus (foto:erakogu)

Kaarel Sõrmus (foto:erakogu)

Uurimistöö kirjutamine
Info kogumine oli Kaarli jaoks äärmiselt huvitav. Lisaks internetiotsingule ning juhendaja kaudu teadusartiklite saamise (www.sciencedirect.com ja www.pubmed.com) pidi noormees materjali ka sõna otseses mõttes korjama:“Marju käisin korjamas ühelt tuhamäelt Kiviõlis.“ Kirjandust, millega tööd teha, oli palju. „Kui teemaga oli alustatud, siis tagasiteed enam ei olnud – muidu oleks kõik tehtud töö raisku läinud. Protsess oli kindel, teema vahetamine ei olnud mõtteski,“ kinnitab Kaarel.
Kõige raskem töö kirjutamise juures oli raskete tekstidega kohanemine, nendest arusaamine ning saadud informatsiooni korrektselt kasutamine. Samuti oli palju uusi ja võõraid mõisteid, mida ei olnud esialgu võimalik  väljagi lugeda. Kõige kergem oli gümnasisti jaoks aga protsentide arvutamine.

Tulemused
Abiturient jõudis oma tööga sinna, kuhu soovis ehk tulemuseni. Eesmärgid muutusid vaid nii palju, et otsustati ka fenoolide hulka mõõta ning antioksüdatiivsust määrata. „Algselt seda plaanis ei olnud, kuid kuna HPLC kromatograafiaga oli selgelt näha polüfenoolide erinevus marjades, otsustasime detailsemaks minna,“ täpsustab Kaarel.
Töö andis palju uusi kogemusi ja teadmisi selles osas, kuidas üks uurimistöö kirjutamine käib. Teemast lähtuvalt sai noormees teada palju astelpajust, bioaktiivsetest ainetest ja meetoditest, mida laborites kasutatakse. „Nii uskumatu, kui see ka pole, sain palju lisateadmisi Wordi ja Exceli programmide kasutamise kohta,“ lisab gümnasist.
Noor uurija leiab, et kindlasti saab töö kirjutamisel saadud kogemusi kasutada ka tulevases elus, kui tarvis peaks olema.

Juhendaja Gerda Raidaru kommentaar:
Kaarel Sõrmus tuli 2012. a sügisel laborisse sooviga teha uurimustööd loodusteaduste valdkonnas. Teemaks sai astelpaju, mida meie õppetoolis pole kunagi uuritud. Kaarel oli teemavalikus kindel, et just see on teema, mida tema uurida tahab.
Laboris jäi ta silma hakkaja poisina, kes lõi igal pool käed külge ning taipas kiiresti uurimismeetodite teoreetilist tagapõhja. Kuna kirjandust materjali uurimise kohta oli palju, siis ei olnud valiku tegemine lihtne. Pealegi ei olnud selge, millist meetodit tuleks laboris uurimiseks kasutada. Kaarel oli iseseisev tegija. Jäin tema tegemistega rahule nii laboris, kui töö kokku kirjutamisel. Soovitan minna edasi õppima loodusteadusi või ka arstiteadust.

Pinginaabri Justin Hein kommentaar:  
Kaarlile võib alati kindel olla, ka siis kui ta täpselt ei tea, mida teha on vaja. Teist nii lugupidavat härrasmeest on raske leida, eriti veel sellist, kes oleks suurepärane kitarrist.