Margus Niitsoo ja krüptograafia

Tartu Ülikooli hetkel noorim doktor Margus Niitsoo naudib õppimist ja uusi huvitavaid ideid. Talle on suurimaks erialaseks naudinguks avastus, et kaks seni omavahel seosetut ideed tegelikult täiuslikult kokku sobivad ja ühe terviku moodustavad.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?
Teadlaseks, vist. Kui aus olla, siis ma väga hästi ei mäleta, kuid algkooli klassijuhataja oli arvanud, et minust võiks ükspäev teadlane saada. Ilmselt seepärast, et mulle on alati meeldinud uusi asju teada saada.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Sujuvalt, ehk isegi liiga sujuvalt. Tegin magistritöö väga teoreetilisel teemal, kus oli veel näha väga palju lahtiseid otsi ja seepärast tundus doktorantuur kõige loogilisema järgmine sammuna.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Jah ja ei. Doktorantuuri alguseni olin suhteliselt veendunud, et minust saab teadlane, kuid peale kraadi kaitsmist otsustasin hoopis õpetamisele ning selle juhtimisele pühenduda ning asusin Tartu Ülikooli informaatika  programmijuhina õppekava arendama. Mäletan ise veel hästi, mis õpetamises oli head, ning kus oli arenguruumi, seega üritan neid teadmisi hariduse kvaliteedi parandamiseks kasutada. Leian, et väga suurel määral on see meil ka õnnestunud, nii et olen praeguse õppekavaga väga rahul.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Veel 40 aastat tagasi pärinesid kõik suured maailma muutvad arengud ja parandused füüsikast. Praegu tundub aga, et teatepulk on üle antud arvutiteadusele, sest tänapäeval on just uued algoritmid ja uued erinevad appid need, mis meie elu nähtavalt ja regulaarselt muudavad.

Lisaks on arvutiteadlased siiski olemuselt insenerid ning inseneri mõtteviis tuleb kasuks ka muudes elu valdkondades. Kui peamine küsimus on “kuidas ma saaksin maailma paremaks muuta?”, siis insener saab parandada lisaks arvutitele ka teisi süsteeme, näiteks inimestest koosnevaid süsteeme. Siinkohal on muidugi kasulik ka psühholoogia aluseid teada ja õppida.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Tänapäeval on raske leida ala, mis IT-revolutsioonist puutumata jääks. Pea kõikjal kasutatakse viimase 20 aastaga tekkinud vahendeid, et koguda infot ning seda arvutitega analüüsida ja protsesse efektiivsemaks muuta: olgu protsessid siis millised iganes, õpetamisest põllumajanduseni välja.

Margus Niitsoo Teeviidal (foto:erakogu)

Margus Niitsoo Teeviidal (foto:erakogu)

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Tänapäeval saab harva midagi vaid ühe inimese tööks pidada. Eriti siis, kui tegemist on millegi tõesti suure ja olulisega.
Kolm aastat tagasi oli mul au osaleda Tartu Ülikooli uue tagasisidesüsteemi väljatöötamisel. Koos suutsime võtta nii õppejõudude kui õpilaste arvates mõttetu süsteemi ning muuta selle millekski, mida nüüd pea kõik ülikoolis vaatavad, kasutavad ning arvestavad. Selle tulemusena on õpetamise kvaliteet ülikooli sisestes diskussioonides märksa kesksemal kohal, ning olen selle tulemusega väga rahul.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Sõltub kui kitsalt minu eriala vaadata. Või mida üldse mu erialaks pidada? Doktorantuuri tegin ma krüptograafias. Järgnevad 2 aastat tegelesin programmijuhina hariduskorralduse valdkonnas. Praegu töötan insenerina enda loodud firmas, kus ehitame rakendusi, mis aitaksid õpetada pillimängu.

Aga valime siis neist kõige lihtsamini vastatava variandi: krüptograafia valdkonnas toimus aastal 1974 suur läbimurre, mida tänapäeval “avaliku võtme krüptograafia” nime all laialt tuntakse. Sellel ideel baseeruvate rakenduste lai levik on põhjus, miks NSA ei saa turvaliste sidekanalite pealtkuulamiseks kasutatava krüptograafia murdmisega hakkama ning peab kasutama muid võtteid näiteks arvutite pahavaraga nakatamist.

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Keegi võiks tõestada, et leidub ülesandeid, mille lahendust on raske leida aga lihtne kontrollida (nn P ≠ NP). Teatud osad krüptograafiast muutuks seepeale palju ilusamaks, sest eeldatavasti saaks teatud juhtudel eelduste hulka vähendada.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Ma naudin õppimist ja uusi huvitavaid ideid. Mulle meeldib neist mõelda, nendega mängida, neid analüüsida ja omavahel kombineerida. Suurim nauding on avastada, et kaks seni omavahel seosetut ideed tegelikult täiuslikult kokku sobivad ja ühe terviku moodustavad.

Margus Niitsoo tegelemas oma hobiga (foto:erakogu)

Margus Niitsoo tegelemas oma hobiga (foto:erakogu)

Minu suurim väljakutse insenerina on pisikeste detailide paljusus, millega kogu aeg arvestama peab. Matemaatikuna tahaksin alati leida kõigele ideaalset lahendust. Inseneeria on aga teadus kompromissidest, sest päriselus täiust ei eksisteeri. Teadlase ja teoreetikuna sain oma elevandiluust tornis sellest mööda vaadata, kuid praegu kõike õpitut millegi ehitamiseks rakendades saan aru, kui keeruline maailm tegelikult on. Tulemuseks on aga selgem arusaam sellest, millised on probleemid “päris” maailmas, ning kuidas neid seal lahendatakse. Sellest on kindlasti kasu ka siis, kui peaksin tulevikus teaduse juurde naasma.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Loen, mängin laua- ja arvutimänge, sõidan jalgrattaga, mängin basskitarri. Suhtlen inimestega, mõtlen. Vahel ei mõtle ka vaid lihtsalt vaatan ringi ja naudin elu.

Loe Margus Niitsoo, kui noorima doktori kohta ka Pärnu Postimehest ja Eesti Ekspressist.