Silja Talvik ja geodeesia

Kui Silja Talviku doktoritöö valmib, saavad Eesti geodeedid rohkem satelliitmõõteseadeid usaldama hakata, sest nende kõrgusmäärangu täpsus riikliku kõrgussüsteemi suhtes paraneb nii mõneski kohas.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
Mul ei olnud lapsena ühtegi püsivat mõtet, kelleks ma saada tahaksin. Küll aga teatasin väiksena, et ma ei lähe mitte kunagi kooli, kui siis ainult ülikooli. Siis pidasin küll silmas Tartu Ülikooli, aga õnneks sain keskkooli ajal aru, et matemaatikale ma saan pihta ja pigem on minu jaoks Tehnikaülikool.

Silja Talvik (foto: erakogu)

Silja Talvik (foto: erakogu)

2. Kuidas sattusid teadusesse?
See pole kindlasti mul algusest peale plaanis olnud. Tegelikult lausa vastupidi: kui eriala valides olid sõelale jäänud veel viimased kandidaadid, siis põlgasin tehnilise füüsika ära, sest ma ei tahtnud teadlaseks saada. Juhtus aga nii, et mulle sattus inseneriõppe lõputöö teemaks mõne projektülesande lahendamise asemel hoopis Maa raskuskiirenduse välja uurimine. See viiski mind otsapidi teadusmaailma, sundides abi otsima juhendajatelt, teistelt teadlastelt ja teadusartiklitest. Sealt edasi tuli juba pakkumine doktorantuuri astuda. Kuna juhendaja ja teema olid juba enam-vähem olemas, läks edasine lihtsalt.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Kõigepealt sellest, millega minu ootused seotud olid. TTÜ-sse astusin tegelikult tööstus- ja tsiviilehituse erialale, kus aga esimese aasta lõpul tuli sooritada geodeesia praktika. Tavaliselt viiakse praktika läbi ülikooli ümbruses õppejõudude käe all, kuid mina eelistasin leida koha mõnes geodeesia ettevõttes. Töötasin suvel kaks kuud geodeedi abina ning nägin geodeedi igapäevatööd väga lähedalt. Mulle see meeldis. Leidsin, et põhiliseks eeliseks on välitöö ning arvutitöö hea vahekord, boonuseks ametiauto ning kokkupuuted huvitavate tööobjektidega. Juba esimesel suvel tekkis mitu kohta, millest mööda sõites mõtlesin alati uhkusega, et olen siin objektil tööd teinud.

Kuigi õppimise vältel olin veel mitu suve geodeedina tööl (ja ilmselt saan seda tööd veel tulevikuski tegema), ei ole minu praegune töö üldse selline nagu just kirjeldasin. Olen hoopis teadusmaailma sattunud. Kuigi ka mina saan aegajalt klassikalist välitööd ning sellele järgnevat andmetöötlust teha, kulub mul põhiline aeg siiski teadustööks.

Laserskanneriga maa-aluses kaevanduses.

Laserskanneriga maa-aluses kaevanduses

 4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Nagu öeldud, on geodeedil iga päev natuke omamoodi. Enamasti algab konkreetne ülesanne ettevalmistusest: saadetakse joonised, mida tuleb uurida, vajadusel viia õigesse koordinaatsüsteemi ning sisestada mõõteriista mällu. Ettevalmistustele järgneb välitöö, mis võib konkreetse ülesande iseloomust sõltuvalt olla väga erinev. Ja välitöö ei pruugi alati väljas toimuda, ehitistel tuleb ette ka siseruumides töötamist. Ülesanne lõppeb joonestamise, vormistamise, aruandluse ja muu sellisega. Olenevalt konkreetsest objektist võivad mahud väga erinevad olla. Mõnel objektil käid vaid korra, teisel käid pea iga päev kuni see valmis saab. Töö on mitmekesine, igav ei hakka.

Kui aga vaadata geodeesia teaduspoolt, läheb asi veelgi põnevamaks. Geodeesia kui teadusharu ülesanne on määrata Maa kuju ja suurust ning selle muutumist ajas, sealhulgas masside liikumisi jne. Pidevate jälgimissüsteemidega kogutakse andmeid, mida tuleb siis vastavalt oma teadmistele töödelda ja seejärel interpreteerida. Mandrite liikumised, maavärinate tagajärjed, ka kliimamuutustest tingitud veemasside liikumised, liustike sulamised on sageli geodeetide poolt mõõdistatud ja täheldatud. Kosmoses on geodeetidel samuti käpp sees, seal tiirleb mitmeid spetsiaalselt geodeetilise otstarbega satelliite, rääkimata GPS satelliitidest, mida kõik teavad.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Geodeeti läheb vaja õige mitmel puhul. Näiteks krundipiiride välja märkimisel tuleb vastava litsentsiga mõõdistaja kohale. Ehitiste ja rajatiste puhul on geodeeti vaja vähemalt kolmel korral: kõigepealt maa-ala mõõdistamiseks, et projekteerija teaks, kuhu ja mille vahele uus rajatis luua, siis rajatise loodusesse märkimiseks, et ehitaja teaks, kuhu ta midagi paigutama peab ning kolmandaks siis, kui rajatis valmis ning geodeet kontrollib ehitatu kvaliteeti (et see ei oleks liiga suur/väike, et oleks otse või õige kaldega). Alles seejärel kui geodeet kinnitab, et kõik on normi piires, saab ehitaja tellijalt oma raha kätte.

Geodeesia kui teadusega seotud teemasid mainisin juba eelmise punkti juures.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Olen osalenud mitme väga huvitava objekti ehitusprotsessis. Näiteks Tammsaare ärimaja oma kõverate seintega või Kohila linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine oma suure mahuga, sildade koormuskatsetustel osalemine, laserskanneri kui maapealse mõõtmise tipptehnoloogia katsetamine ja juurutamine Eestis ja palju-palju muid huvitavaid objekte. Enamasti neist möödudes pean neid ikka kuidagimoodi omadeks.

Teadustööga olen nii kaugele jõudnud, et olen teinud mõned suulised ettekanded Eestis ning kaks stendiettekannet välismaistel konverentsidel. Tore on see, et konverentse ja seminare korraldatakse vahel väga huvitavates paikades. Olen nö. teadusturismiga saanud tegeleda juba Soomes, Taanis, Islandil ja Saksamaal ning tulemas on veel üht-teist.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Siis kui minu doktoritöö ehk kunagi valmib, saavad Eesti geodeedid rohkem satelliitmõõteseadeid (ehk lihtsalt GPS-i) usaldama hakata, sest nende kõrgusmäärangu täpsus riikliku kõrgussüsteemi suhtes paraneb nii mõneski kohas. Sellega kaasneb võimalus kiiremini mõõdistada ning näiteks ehitusprotsessis aega võita.

Eesti geoidimudel aastast 2011

Eesti geoidimudel aastast 2011

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Hetkel keskendun Eesti jaoks parima geoidimudeli (see on see mudel, mille abil satelliitide abil mõõdetud kõrgused riiklikku kõrgussüsteemi saab viia) arvutustele, aga loomulikult oleks väga põnev midagi sarnast maailma mastaabis teha. Kuna programmeerimine on omamoodi huvitav, oleks tore leiutada mõni andmetöötlusmeetod, mis võimaldab mugavalt lähteandmete erinevaid täpsusi arvestada ning automaatselt ka saavutatud lõpptulemusele täpsushinnang saada.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Väljakutseks on tehnika kiire areng. Viimaste aastakümnetega on instrumendid muutunud üha paremaks ja kiiremaks. Tähtis on, et ka kasutajad ja mõõtmismeetodid jõuaksid sellele järgi. Geodeetilised instrumendid on alati väga kallid olnud, sest koosnevad tehnika viimaseks sõnaks olevatest komponentidest. Praegu on seis selline, et riistvara on võimas, andmeid suudetakse koguda tohutult, aga tarkvara, mis teeks automaatse andmetöötluse ei ole veel ideaalne. Näiteks skanneriga saab fassaadist luua punktipilve, kuid arvuti ei oska sellest ise fassaadi mudelit luua, sest programm ei leia punktipilvest teravaid servasid üles.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Vaba aega oskan hästi sisustada, kõik kulub ära, mis antakse. Suvel veedan palju aega looduses, talvel tegelen hobidega. Näiteks käin erinevates trennides ja tantsimas. Ka kokkamine ja lugemine on mõnusad tegevused, iseasi kui palju nendeni jõuab.