Robootika

“Ma ei suuda robotit määratleda, aga ma tunneks ta ära, kui ta peaks mulle ette sattuma,” on öelnud üks esimesi tööstusrobotite loojaid Joseph Engelberger. Jah, ühist arusaama sellest, mis robot on, polegi olemas, ent tänaseks on teadlased kokku leppinud, et robootika ehk robotitehnika (inglise keeles robotics) on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist.

Ka on teadlased ühel nõul selles, et robotid peavad oskama liikuda, toimida mehaaniliste jäsemetega, tajuda ümbritsevat keskkonda ja seda mõjutada ning käituda intelligentselt, jäljendades inimeste ja teiste elusolendite käitumist.

Täiskäigul hakkas robootika arenema alles 20. sajandil, esimene digitaalselt toimiv ja programmeeritav robot Unimate võeti kasutusele aastal 1961 USA autofirmas General Motors, kus ta ülesandeks oli tõsta metallivaluvormist tuliseid metallitükke ja need kindlasse kohta paigaldada.

Aga miks meile roboteid vaja on? Eks ikka selleks, et inimeste elu lihtsustada ning teha asju, mis inimesele on kas liiga keerulised, rasked, ohtlikud või igavad, seda pea kõigis eluvaldkondades.

Sestap jagunevadki robotid suures plaanis kaheks:
a)      üldkasutatavad autonoomsed robotid, mis avavad uksi, tõstavad asju, tunnevad inimesi ja objekte ära, räägivad, reageerivad häiretele jms;
b)     eriotstarbelised spetsiaalrobotid, kuhu kuuluvad muuhulgas nii transpordi-, kosmoseteaduse-, meditsiini-, sõjatööstuse- kui ka auto-, elektroonika- ja koristamisrobotid.

Näiteks oli aastal 2006 maailmas kasutusel umbes 3 540 000 teenindusrobotit ja 950 000 tööstusrobotit.

Robootika suurimaks saavutuseks on kogu ühiskonna vapustavalt kiire tehnoloogiline areng. Umbes pool praegu olemasolevatest robotitest asub Aasias, 32% Euroopas, 16% Põhja-Ameerikas, 1% Austraalias ja Aafrikas. Robootika vallas eesrindlikus Jaapanis usutakse näiteks, et tulevikus on robotid võimekuselt inimestega võrdsed ning suudavad hoolitseda vanurite ja puudega inimeste eest, õpetada lapsi või nendega mängida, teha majapidamistöid ning asendada koguni lemmikloomi.

Juba lähitulevikus muutuvad robotid veelgi keerukamateks, mistõttu on arvatud, et aastaks 2019 eksisteerib maailmas inimesega võrdväärne robotaju. Tagasihoidlikumad ennustused loodavad, et robotite intelligentsuse läbimurre saab teoks aastaks 2050.

Mati Feldmann

Lisavaatamist:

Pehmed robotid (Püramiidi tipus, 05.05.2012)