Rein Ahas ja mobiilpositsioneerimine

Inimgeograafia ja mobiilsusuuringud 21. sajandil

Kaasajal on geograafide oluline uurimisteema ruumiline mobiilsus, inimeste liikumine ja logistika. 21. sajandit on õigustatult nimetatud ruumilise mobiilsuse sajandiks. Inimeste liikuvus on oluliselt kasvanud, turism on saanud inimeste elustiiliks ning asjade transporti maailmajagude vahel võiks nimetada valitsevaks tootmisviisiks. Seda kõike iseloomustab geograafide põline uurimisobjekt – ruum, kaugus ja lähedus.

Modernismiajal oli kaugus edu märk – kes jõudis kaugele maailma, see tundus huvitava ja edukana. Tänapäeval ei tähenda kaugus enam edu. Luuseriks saab olla nii kodukülas kui Inglismaal kalkuneid kitkudes. Edukad on mobiilsed inimesed, need, kelle mõtted või keha on liikumises ja arengus.

Uus mobiilsuse paradigma, mille on sõnastanud Briti sotsioloog J. Urry, väidab, et mobiilses maailmas on kõige lihtsam saavutada edu füüsiliselt liikudes. Valides sobivaid tegevuskohti, saame leida parima töö- või elukeskkonna – elada vaikses metsakülas ja töötada kesklinna melus või elada kesklinna melus ja töötada vaikses metsakülas. Igaüks saab asukohavahetustega talle sobivama keskkonna või tegevuse leida. Liikumisele kulutatud aeg ja energia mõjutavad meie võimalusi.

Füüsilise liikumisega võrreldes on vaimselt areneda ja liikuda raskem, selleks peab olema püsivust ja pühendumust. Tänaseks laialdaselt levinud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaldab olla maailmas veelgi mobiilsem, saada rohkem infot ja kiiremini protsessides osaleda.

Siiski ei asenda IKT kasutus füüsilist liikumist ja näost-näkku kohtumiste vajadust. Vastupidi, teaduslikud uuringud on välja selgitanud, et IKT kasutus viib hoopis liikuvuse suurenemisele. Mida rohkem on meie võrgustikus inimesi, kellega igapäevaselt suhtleme, seda suurem on vajadus ka näost-näkku suhtlemise järele. Need, kelle telefonis on vaid kümne inimese kontaktid, liiguvad palju vähem kui need, kelle telefonis on 100 inimese kontaktid. 100 inimesega suhtleval inimesel on palju rohkem neid, kellega potentsiaalselt kohtuda. Palju reisivad inimesed kasutavad aga oma lähedastega suhtlemiseks veelgi rohkem telefoni ja Internetti. IKT on nii mobiilsuse põhjus kui ka tagajärg.

Kõik see on viinud ühiskonna ruumilise mobiilsuse kiirele kasvule ning sellega kaasnevad keskkonna- ja transpordiprobleemid, stress ja inimsuhete muutumine. Nende 21. sajandi „mobiilse ühiskonna” probleemidega võitlemiseks on vaja tunda probleemide algpõhjusi. Sellega tegelevad inimgeograafid koostöös sotsioloogide ja keskkonnateadlastega.

Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool on alates prof. Edgar Kanti uuringutest 1920-ndatel ühe olulise teemana käsitlenud ühiskonna ruumilist mobiilsust. Tänaseks on TÜ mobiilsusuuringute laboris välja arendatud maailmas unikaalne mobiiltelefonide kasutusel põhinev mobiilsusuuringute metoodika. Seda on tehtud koostöös EMT ja spin-off firma Positium LBS-iga. Mobiilsusuuringute laboril on tugevad partnerid Šveitsi, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa, Rootsi, USA ja Hiina juhtivates ülikoolides. Osaletakse rahvusvahelistes teadusprojektides, Eesti riiki arendavates rakendusuuringutes ja ka näiteks EL satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo arendusprojektides.

Töörühma uuringute tulemusi rakendatakse keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude vähendamisega seotud projektides ning tervise ja riskianalüüsiga seotud valdkondades. Mobiiltelefonide positsioneerimisel põhinevaid töid kasutavad ka väga erinevad organisatsioonid, näiteks Eesti Pank kasutab mobiilpositsioneerimise töörühma välja töötatud andmemudelit regulaarselt riigi maksebilansi arvutustes ja Eurostat uut tüüpi turismistatistikute metoodika väljatöötamisel.

Mobiilpositsioneerimisel põhinev geograafia on põnev ja kiiresti arenev.