Pille Säälik ja kasvajarakud

Pille Säälik teab, et elu olemuse vastust pole ilmselt võimalik leida, kuid teadmine, mil viisil elu toimib, võib sellele vastusele lähemale viia.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
Loomaarstiks või loomaaiatöötajaks, sest olen maal üles kasvanud ja seal on meil alati vähem või rohkem loomi olnud.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Paljud asjad on elus toimunud mõnevõrra juhuslikult. Tartu ülikoolis bioloogia erialal õppides tuli valida õppetool, mille juures koostada lõpetamiseks vajalik uurimustöö. Kuna minu esimene juhendaja rakubioloog Rein Sikut liikus minu bakalaureuseõpingute ajal tööle erasektorisse, sattusin ma hoopis samal korrusel töötava Margus Pooga juurde ja tema uurimisrühmas tegelesin rakku sisenevate peptiidide uurimisega kuni eelmise aastani, läbides selle aja jooksul nii magistri- kui doktoriõpingud. Eelmisel aastal asusin teadurina tööle professor Tambet Teesalu uurimisrühmas, kus  tegeletakse samuti peptiidide uurimisega, kuid seda juba organismi tasemel. Meie töörühma eesmärk on leida peptiide, mis tunneks organismi sattudes ära kasvajarakud, tungiks nendesse rakkudesse ning võimaldaks seeläbi vähiravi selektiivsemaks teha. Vormiliselt olen seega jätkuvalt TÜ teadur, kuid uurimisobjekt on märksa keerukam – ühe raku asemel terve organism, mis tihtipeale on veel haige. Seetõttu tunnen end taas kui õpinguid alustanud tudeng, kes peab kogu senise teadmise uude süsteemi asetama ja veel mägede kaupa juurde õppima. Aga see on väga tore!
Päris teadlaseks ma end siiski ei nimetaks, pigem on praegu tegu selliaastatega, sest olen siiski kellegi teise ideedele tõestust otsimas.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Olen hetkel jõudnud just sinna, kuhu olen soovinud – tegelen väga huvitavate bioloogiliste küsimustega, millest ühel päeval võib inimestele ka suur kasu olla.

Pille Säälik tööl (foto:erakogu)

Pille Säälik tööl (foto:erakogu)

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Tasuvus võib olla vaimne või maine. Vaimne – saab tundma õppida elu mitmekesisust, toimimist ning mis pole vähem oluline, sellega manipuleerimist – inseneeriat.  Elu olemuse vastust pole ilmselt võimalik leida, kuid teadmine, mil viisil elu toimib, võib sellele vastusele lähemale viia. Maine – inimesi, kellele eluslooduse mikrotasand huvi pakub ja kes selle mõnes vallas pädevad on, läheb ühiskonnas ikka vaja.  Ja eluteaduste valdkonna inimesed on toredad!

 5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Minu eriala on seotud paljude teiste valdkondadega: keemia – sest seda on bioloogia lähedalt vaadates; farmaatsia – mismoodi ravitoimega ühendid organismis käituvad; arstiteadus – terve ja haige organism; õpetamine ja õppimine – teadusgrupis on erineva taseme ja erinevate valdkondade esindajaid, järeldoktorandina juhendan nooremaid, aga ka nemad õpetavad mind.

6. Mida pead seni oma kõige suuremaks saavutuseks?
Arvan, et magistrantide juhendamine on olnud oluline. Kuid loodan, et suuremad saavutused on veel ees.

 7. Milline teadussaavutus maailmas on Sinu meelest kõige olulisem?
Sõltub, mida pidada oluliseks. Ühest küljest on vaktsiinide kasutuselevõtt aidanud seljatada enamiku nakkushaigustest. See on loomulikult aidanud kaasa inimpopulatsiooni kasvule. Sellele vastukaaluks võiks tuua rasestumisvastased vahendid – aitavad kaasa vastupidisele protsessile.

8. Millisele teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Kas just lahendust, aga vastuse küsimusele. Hetkel pakub väga huvi vähkkasvajate teema – miks osad kasvajad on ravitavad, osad mitte, ja kas need viimased saavad kunagi ravitavateks või ei. Kas ja kui suurt rolli mängivad kasvaja arengus kasvaja tüvirakud ja kas ravimitega on võimalik nendeni jõuda?

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Eelmise küsimuse vastuses sisalduvad ka väljakutsed. Kuna tunnen end praegu siiski suuresti õppijana, siis rahulolu pakuvad igapäevased väikesed õnnestumised: mingi meetodi tööle saamine, kolleegidega koostöö ladus toimimine – ehk siis ühine panustamine, mis on tulemuslik. Küsimustele vastuste leidmine. Loodan siiski, et väikesed õnnestumised aitavad viia edaspidi suuremateni.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Laulan juba aastaid TÜ akadeemilises naiskooris. Sellist emotsionaalset haridust nagu selles kollektiivis omandada võib, ülikoolis õpetatavad erialad tõenäoliselt ei paku. Muusikalise hariduse ja kriitikameele saab pealekauba.
Olen naiskorporatsioon Amicitia liige. Sealsed sõbrad on mind kaasanud õpilaste teadusajakirja Akadeemiake väljaandmisesse. See on väga hariv hobi, Eesti noored on teadushuvilised ja uurimistööd on tihtipeale kadestamisväärselt originaalsed.
Muus osas seda mis paljud – pere ja sõbrad, natuke sporti (eelistatult õues), natuke raamatuid, natuke käsitööd, natuke filme ja muusikat.