Peeter Piksarv ja laineoptika

Peeter Piksarv valis füüsika eriala eelkõige soovist saada rohekm teada ümbritseva maailma kohta. Tänaseks on ta edukalt kaitsnud oma doktoritöö ning töötab laineoptika nooremteadurina Tartu Ülikoolis.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
Üks amet, millest lapsena unistasin, oli arhitekt, sest mulle meeldis ja tegelikult meeldib siiani mõelda, kuidas mõni hoone või asi võiks välja näha ning kuidas funktsionaalselt toimida. Lisaks soovisin isa eeskujul saada programmeerijaks. Hetkeks oli soov hakata tegelema ka graafilise disainiga, kuid rohkem vast selliseid kindlaid soove/elukutseid ei olnud.

Peeter Piksarv (foto: erakogu)

Peeter Piksarv (foto: erakogu)

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Teadusesse jõudsin õpingute loogilise jätkuna. Mul oli magistrantuuri viimasel aastal väga hea võimalus töötada paar nädalat ühe mu eriala korüfee juures USA-s. Selle põhjal näis doktorantuuri astumine ainuvõimaliku järgmise sammuna.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna, kuhu soovisid?
Olen hetkel laineoptika nooremteadur Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis ning teadustöös olen keskendunud senini väga lühikeste valgusimpulsside uurimisele. Praegu, olles äsja kaitsenud oma doktorikraadi, on see pigem ikka alles algus. Kui mõelda, et kas olen nende 7 aastaga, mil ma sellel erialal tegev olen olnud, jõudnud sinna, kuhu soovisin, siis arvan, et võin rahule jääda.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Pärast keskkooli, kui nägin enda tulevikku pigem seotuna infotehnoloogiaga, valisin füüsika eriala eelkõige soovist saada teada midagi ümbritseva maalima kohta. Iseenesest optika, eriti veel spektri nähtavas piirkonnas, pakub tihti palju silmailu. Inimestena saame me enamiku infost valguse abil, teadlastena kannab valgus infot nii aatomite, molekulide kui ka galaktikate ja kõige selle kohta, mis jääb sinna vahele. Ülilühikesed laseriimpulsid ise on ühed lühemad sündmused, mida inimene on suuteline kontrollitult tekitama, ning seega on nad väga põnevateks tööriistadeks mitmes teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Optikas on võimalus ühendada nii teooria kui ka eksperiment ja seeläbi omandada väga mitmekülgseid oskusi.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Peamisteks tööriistadeks füüsikas on matemaatika ja programmeerimine. Eksperimentaalfüüsika lõikab kasu muidugi ka insenertehnilistest saavutustest ja arengust. Erialased tulemused leiavad rakendust nii füüsikas endas, keemias, bioloogias, meditsiinis jne.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Mu suurimad saavutused teaduses on vast ikka veel ees. Praeguse hetke tulemused, mis on avaldatud kümnes rahvusvahelises teadusartiklis ja paaris tosinas muus teaduspublikatsioonis, on kokku võetud sügisel kaitstud doktoritöös. Doktoritöös esile tõstetud tulemused ülilühikeste laseriimpulsside diagnostikas ja spetsiifiliste ülilühikeste laseriimpulsside mõõtmises ning doktoritöö ise ongi hetkeseisu suurim saavutus.

 7. Milline teadussaavutus maailmas on Sinu meelest kõige olulisem?
Raske öelda, milline teadussaavutus maalimas on see kõige olulisem. Teadus koosneb paljudest väikestest saavutustest, seega üksikule saavutusele on tihti võimatu anda otsustavat kaalu. Füüsika tulemuste puhul ei saa mööda vaadata Higgsi bosoni olemasolu kinnitamisest. Selle  olulisust ja mõju on aga veel vara mõõta.

Valge valguse spekter (foto: erakogu)

Valge valguse spekter (foto: erakogu)

Kaasaegsetest saavutustest optikas annab inimeste igapäevaelus tunda näiteks silmalaserid, mis on andnud uue nägemise paljudele inimestele ja teinud nägemise kirurgilise korrigeerimise oluliselt ohutumaks ja hõlpsamaks. Samuti on optiline andmeside teinud info leviku palju kiiremaks ja lihtsamaks üle maailma.

8. Millisele teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Ei oota suurt läbimurret või üht lahendust ühele suurele probleemile. Tahaks pigem viia väikeste sammukeste haaval teadmisi edasi ning aidata kaasa tehnoloogia arengule.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Ülikiires optikas on alatine püüd lühemate ja võimsamate laseriimpulsside saamise poole. Koos laserite arenguga peavad ka impulsside mõõtemeetodid arenema. Kõige lühemate valgusimpulsside jaoks sobiliku optika leidmine on keeruline ülesanne. Ka mitmetes teistes valdkondades on oluliseks väljakutseks teadmiste ja tehnoloogia rakendamine väljaspool eriala kitsaid piire.

Mulle endale pakub suurimat rahulolu vast laboris töötamine: eksperimentide ülesseadmine ja läbiviimine. Ahhaa-momendid on väga tänuväärsed – kui jõuad milleski arusaamisele, seda isegi siis, kui mõni hetk hiljem võib selguda, et probleemi lahendus ei ole ikkagi nii lihtne.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Füüsilistest tegevustest meeldib jalgrattaga sõitmine, ujumine ja orienteerumine või ka niisama looduses viibimine. Laulan ka segakooris.

Sel sügisel lõpetasin 22aastase akadeemilise haridustee päevases õppes, kuid alustasin millegi uue ja praktilisega – nimelt pilliõpingutega muusikakoolis. Meeldib ka süüa teha ning häid roogasid nautida.

Lisalugemist leiad siit:
K. Tatrik “Valgusimpulsside uurija valgustab teadust”, Tartu Postimees 03.10.2013
T. Kändler “Valgus saab iseendast kiirem olla”, Eesti Päevaleht 03.12.2009
A. Lõhmus “TÜ füüsikud püüavad musta auku esile kutsuda”,  Postimees 02.12.2009

Peetri doktoritööga saab tutvuda siin.