Mikk Saar ja energiasäästlikus

Energiasääst kui vajadus

Pärast keskkooli eriala otsides tundsin soovi pühendada ennast keskkonnale ja sellega seotud teemadele. Nii ma siis astusingi sisse ja lõpetasin TTÜ-s keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia, oma esimese eriala.

Magistriõppesse astusin aga aasta pärast lõpetamisjärgset mõttepausi ja töötamist teisele erialale – soojustehnika (nüüd soojusenergeetika). See eriala sai valitud mitte pelgalt soojustehnilise teadmiste omandamiseks, kuivõrd enda laiaulatuslikumaks ja täiendavaks harimiseks energeetika alal, rõhuga keskkonnasõbralikumal energeetikal. Tugeva tõuke energeetikaga seotud erialavalikuks andis TTÜ Säästva Arengu Klubi (SAKi) käimalükkamisele kaasa aitamine ja selle tegevuses osalemine ning ka tegutsemine sõprade ja tuttavate käima lükatud uue põlvkonna biokütuste tootmistehnoloogiate uurimisfirmas.

Täpsemaks suunavalikuks energeetikas oli minu jaoks kas läbi juhuse või saatuse otsustav tööleminek energiasäästu valdkonda. Viimased neli aastat olengi pühendunud energiasäästlikkusele ja energiatõhususele.

Energiatõhusus ja energiasäästlik kasutamine on koos taastuvenergia levikuga lähitulevikus selgelt kõige olulisem energiasektori mõjutaja. Piiratud ressursside tingimustes ja üha suuremas konkurentsis nende ressursside kasutamise üle on suurem energiatõhusus vaieldamatult (konkurentsi)eelis. Puudub ju tarbimata energial rahaline maksumus ja keskkonnamõju.

Kui vaadata minevikku ja kas või kõige viimast kümnendit, siis on energiatootmine ja -tarbimine muutunud küll mõnevõrra tõhusamaks ja kasutusele on võetud rohkem taastuvenergiat. Paraku on energiakasutus oluliselt suurenenud ja praegu tarbib meie ühiskond rohkem energiat kui kunagi varem. Oleme murdepunktis, kus taamal terendab ressursinappus ning sellest tulenevate tagasilöökide leevendamiseks on vaja astuda korraga ja kiiresti palju otsustavaid samme tarbimise tõhusamaks muutmiseks ning taastuvate energiaressursside ulatuslikumaks kasutuselevõtuks.

Suurimaks edasiminekuks energiatootmise valdkonnas võib viimasel kümnendil pidada koostootmise ja taastuvenergia (eelkõige päike ja tuul) hoogsat kasutuselevõttu, mis omakorda on hoogustanud nende valdkondade arengut. Energia lõpptarbimise väga erinevatest osadest võib viimaste kümnendite kõige tähtsama saavutusena esile tõsta valgete LEDide ja üldse LED-rakenduste jõulisemat esilekerkimist, soojuspumpade efektiivsuse kasvu ja hübriidtehnoloogia arengut autotööstuses.

Lähitulevikus mõjutavad energiavaldkonna arengut kindlasti kliima- ja keskkonnakaitse alased eesmärgid, kuid kaudselt ka majanduse ja finantssüsteemi ümberkujundamisest tingitud areng. Energiatootmist, -jaotamist ja -kasutamist hakkavad jõulisemalt kujundama rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad sätted. See on vajalik selleks, et kiiremini jätkusuutlikuma ja tulemuslikumalt toimiva ühiskonna poole liikuda.

Lähikümnendi võtmesõnadeks energiasäästu valdkonnas võib pidada uute ja olemasolevate hoonete energiatõhususe kasvu, elektrienergia osakaalu kasvu transpordis (harilikud akude ja kütuseelementidega sõidukid) ning muudatusi transpordivahendite kasutuses, veelgi suuremat tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõttu, uusi arenguid energia jaotamises ja edastamises ning energiaseadmete tarbimise jälgimise ja juhtimise kasvavat tähtsust.

Kuna soojusenergeetika valdkonna spetsialistide järgi on nõudlus suurem kui pakkumine, siis saab suur protsent soojusenergeetika õppijatest erialast tööd juba õpingute ajal või kohe pärast seda. Peamised töökohad on katlamajades, projekteerimis-, konsultatsiooni- või energiafirmades või ka avalikus sektoris. Näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsler ja kõik energeetikaosakonna juhtivtöötajad soojusenergeetikud.