Meditsiin ja geneetika

„Maailmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude,“ ütles 18. sajandil Benjamin Franklin, ameerika teadlane, leiutaja ning filosoof. Jah, on kindel, et lõpuks me sureme niikuinii, ent seda, kuidas ja kui kaua me elame, mõjutavad meditsiin ja geneetika aina enam.

Meditsiin (ladina keeles ars medicina) ehk arstiteadus on rakendusbioloogia haru, mis uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega; haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Geneetika omakorda on teadus pärilikkusest, mis selgitab meile, miks me oleme sellised, nagu me oleme; mida ühist on minul oma vanemate ja lastega; miks ma erinen oma vanematest ja lastest ja kas haigused on “ette määratud”.

Ajalooliselt sai meditsiiniteadus alguse Kreekast ja Egiptusest, ent põhilised meetodid hakkasid kujunema alles 20. sajandil, kui suudeti peatada mitmed haiguslikud protsessid inimese organismis. II maailmasõjast alates algas kiire sünteetiliste ravimite tootmise aeg, haigusi hakati diagnoosima ja ravima uute aparaatide abil ning teadus õppis aru saama infektsioon- ja teiste haiguste erinevatest aspektidest.

Muidugi ei ole meditsiin kõikvõimas ja teadlaste omaaegne lootus – 1980. aastateks on kõik viirusnakkused (isegi nohu) likvideeritud, tehiselundid loodud ja nende siirdamine igapäevane, olemas kunstlik veri ja vähi raviks kasutusel mõjusad arstimid – oli pisut ennatlik. Õnneks sinnapoole küll liigutakse. Arstidele on abiks kõrgtehnoloogia, välja on töötatud üle 100 000 ravimi, katku vormid on tänu vaktsineerimisele tänapäeval kadunud ja uudiseid meditsiini läbimurretest kuuleme pea iga nädal.

Kuhu siis meditsiin ja geneetika veel edasi arenevad? 2001. aastaks oli üldjoontes välja selgitatud inimese igas rakus asuva pärilikkusaine – genoomi – nukleotiidne järjestus ja teadlased loodavad nüüd, et lähiaastail saab vanematele juba sünnitusmajas DVD-l kaasa anda lapse täieliku genoomi koosseisu, mis võimaldab tema hilisemaid terviseriske ennetada ning ravida. USAs võib nüüdsest inimese naha alla „istutada“ tema terviseandmeid kandva mikrokiibi. Eestis on geneetikud teinud ära suure töö Geenivaramu näol – taolised biopangad on teadustöö edendamiseks väga olulised. Ja üheks äärmiselt oluliseks suunaks on kujunenud farmakogeneetika, mille eesmärk on aidata arstidel leida igale inimesele sobiv ravim – õiges doosis ja õigel ajal.

Mati Feldmann

Lisavaatamist:

Sulev Kõks (Püramiidi tipus, 18.04.2013)

Meditsiinitehnikad (Püramiidi tipus, 07.02.2013)

 Vähk (Püramiidi tipus, 21.02.2013)

Siiri Iismaa (Püramiidi tipus, 15.04.2012)