Margus Niitsoo, matemaatikust arvutiteadlane

Vabas vormis mõtteavaldus elust ja erialast
Margus Niitsoo

margus_niitsoInimesed on erinevad ning sellest lähtuvalt meeldivad neile erinevad asjad. Neid, kellele jalgpall või tantsimine meeldivad, on palju. Mina aga kuulun sellesse vähemusse, kellele meeldib matemaatika.
Aga mis on üldse matemaatika? Praeguses koolisüsteemis õpetatakse matemaatikatunnis peamiselt arvutamisoskust, mis on kindlasti vajalik, kuid mida ei saa kindlasti samastada matemaatika kui sellisega. Näiteks on matemaatikute endi hulgas levinud väide, et arvutamisoskus unustatakse enamasti bakalaureuseastme lõpuks täielikult, sest seda ei lähe ülikoolis enam vaja!
Parim matemaatika definitsioon, mida tean, väidab, et tegemist on „universumi formaliseeritavate aspektide uurimisega”. Matemaatik on seega inimene, kes töötab objektidega, millel on väga ranged ja täpsed kirjeldused, ning uurib nende toimimist ja omavahelisi seoseid. Süsteemid, mida uurida, pärinevad erinevatest kohtadest – nii füüsikast, keemiast, arvutiteadusest, majandusest kui ka isegi psühholoogiast.
Nende valdkondade spetsialistide töö seisneb olukorrale piisavalt täpse ja formaalse kirjelduse andmises. Kui kirjeldus aga olemas on, on mudeli edasine uurimine juba matemaatikute pärusmaa. Seega leiab matemaatikuid kõigi nende valdkondade teadlaste hulgast ning need matemaatikud on oma kolleegide seas enamasti väga kõrgelt hinnatud, sest suudavad leida seoseid ja mustreid, mida valdkonna enda spetsialistid sealt isegi otsida ei oskaks.

Ma ise olen krüptograaf ehk matemaatikust arvutiteadlane, kes tegeleb turvalisuse ja privaatsuse küsimuste formaliseeritavate aspektidega. Krüptograafia on viimastel kümnenditel Interneti leviku tõttu jõudsalt arenenud ning 40 aastat tagasi vaid teoreetilisena tundunud ideed on praeguseks igapäevaselt kasutusele võetud. Parim näide sellest on digitaalsed allkirjad, mis leiutati küll juba 70-ndatel, kuid mis on seoses ID-kaartide levikuga alles viimasel kümnendil laiema avalikkuse huviorbiiti tõusnud. Sama võib öelda ka e-valimiste kohta. Mõlema rakendamises on Eesti riik olnud üks eesrindlikumaid, suuresti tänu vastava valdkonna kompetentsi olemasolule sobival hetkel.
Ka tulevik tõotab sel valdkonnal helge tulema. Praegu on arvutiteaduse üks peamine uurimisvaldkond firmade ja ka riigi poolt inimeste kohta kogutavate üha suuremate andmekoguste analüüsimise võimalused. Kuna tegemist on tihti delikaatsete isikuandmetega, on vaja protsess organiseerida nii, et lisaks statistilisele infole analüüside tulemusel midagi muud ei lekiks. Just selliste võtete tavaelus kasutatavaks muutumine (ning ka nende praktikas rakendamine) on midagi, mida järgneva kümnendi jooksul lootust näha on.