Maateadused

Äraoleva pilguga pilvede vaatamist on ikka peetud unistajate kombeks, ent tänapäeval ei tegele sellega mitte ainult unistajad, vaid ka maateadlased – inimesed, kellest võiks eeldada pigem vahevöö kivimite uurimist või vulkaanide purskamise ennustamist kui peadpidi pilvedes või koguni atmosfääris olemist. Ent just seda maateadlased muuhulgas teevad.

Maateadused ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks, mis jagatakse erinevateks teadusharudeks, mis omakorda uurivad erinevaid geosfääre. Muide, geoloogia või geograafiaga maateadusi siiski samastada ei maksa, maateadus hõlmab ka näiteks meteoroloogiat, mis geoloogia alla ei kuulu. Geograafia on aga hoopis teistsuguse lähenemisega teadus, kus põhitähelepanu on inimestel ja nende vastastikmõjul ümbritsevaga.

Maateadused jagatakse spetsiifika järgi 6 suurde alajaotusesse.

  • Teadusharud, mis tegelevad vee ja õhuga atmosfääris, maakoores või selle pinnal. Nt meteoroloogia, hüdroloogia, glatsioloogia, hüdrogeoloogia, okeanograafia, klimatoloogia jne.
  • Tahke Maa koostist ja ehitust ning selle kujunemise seaduspärasusi uurivad teadusharud, nt mineraloogia, petroloogia, sedimentoloogia, geotektoonika, struktuurigeoloogia, geokeemia, geofüüsika jne.
  • Geomorfoloogia, mis tegeleb Maa pinnavormide ning nende tekke uurimise, kirjeldamise ning klassifitseerimisega.
  • Maa ajaloo ja arenguga seotud teadusharud, nagu paleontoloogia, stratigraafia, geokronoloogia jne.
  • Maateaduste rakendused, mis on seotud inimkonna praktiliste vajaduste rahuldamisega. Siia kuuluvad maavarade otsimine, ehitusgeoloogia, vulkaanipursete ning ilma ennustamine, agronoomia jne.
  • Teadused, mis ei uuri otseselt Maad, vaid teisi planeete, kasutades selleks Maa uurimiseks väljatöötatud meetodeid. Kuu, Marsi, Veenuse ja teiste Maa-lähedaste taevakehade uurimine kuulub planetoloogia valdkonda ning juba on olemas ka Marsi ja Veenuse geoloogilised kaardid.

Maateadlased lahendavad saadud teadmiste abil mitmeid loodusressursside kasutamisega seotud olulisi ülesandeid nagu operatiivsed ilma- ja mereseisundi prognoosid, kliimauuringud, maapõue ning maismaa- ja mereökosüsteemide hüvede kasutamine, keskkonnakaitse. On ju keskkonnaprobleemide lahendamisel ja ohtlike mõjude ennetamisel oluline tunda planeet Maa ajalugu, geoloogilisi protsesse ning seoseid erinevate protsesside vahel. Ja tulevikus on just maateadlased ühed esimesed, kelle jalg astub uutele planeetidele või asteroididele, sest igast uuest planeedist arusaamine algab selle geoloogilisest uuringust ja kaardistamisest.

Lähiaja saavutused seletavad Maa lähiajaloos toimunud protsesse, valgustades tuhandete kuni mõnede miljonite aastate taguseid aegu, kuid tegeletakse ka väga iidsete aegadega, seletades Maa arengut miljardeid aastaid tagasi. Aina olulisemaks uurimisteemaks on saamas ruumiline mobiilsus, inimeste liikumine ja logistika, ning 21. sajandit on õigustatult nimetatud ruumilise mobiilsuse sajandiks. Eesti teadlasedki on oluliselt sellesse panustanud, olles Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute laboris välja arendanud maailmas unikaalse mobiiltelefonide kasutusel põhineva mobiilsusuuringute metoodika.

Mati Feldmann

Lisavaatamist:

Tallinna Ülikooli poolt tehtud maateaduseid tutvustav lugu:

Uue aja kaardid (Püramiidi tipus, 07.03.2013)