Laura Sedmani loodushuvi

Laura ja Cheetah

Laura Sedman ja Cheetah Samaipata loomade varjupaigas Boliivias 2013. juunis (Foto: Radek Dostál).

Laura Sedman kaitses 2013. aasta aprillis Viini Ülikoolis doktoritöö molekulaarbioloogia erialal. Ta soovitab molekulaarbioloogiat õppida nii baas- kui rakendusteaduse huvilistel noortel.


1. Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?

Olen juba lapsepõlvest saati loodushuviline, ent kindlat teadmist, et minust bioloog saab, mul polnud. Ma unistasin paljudest erialadest, kuid mitte kunagi päris tõsiselt.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Mu vanemad on teadlased ning astusin tihtipeale pärast kooli nende laborist läbi. Ka kodus kuulsin ikka ja jälle teaduslikke mõttevahetusi. Keskkoolis oli mul erakordselt hea bioloogiaõpetaja Urmas Kokassaar, kes muuhulgas innustas mind osalema rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil. Seal saadud kogemus oli väga vahva ning andis tugeva tõuke õppesuuna valikul. Ülikoolis liitusin professor Maris Laane uurimisrühmaga, kus tegelesin inimeste ja primaatide populatsioonigeneetikaga. See oli väga põnev, kuid pärast magistriõpet tahtsin muuta uurimisteemat, et saada uusi kogemusi. Doktoriõppe kohta valides otsustasin aga Viini kasuks hoopis seetõttu, et soovisin käia sagedamini mägedes matkamas ning tahtsin ka saksa keele suhu saada.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Mul on väga hea meel, et kaitsesin hiljuti doktoritöö. Mõned otsad on sellega seoses veel lahtised, sest loodan tehtud töö põhjal veel paar artiklit avaldada. Samuti soovin edasi arendada statistilise analüüsi ja programmeerimise oskusi, mis osutusid uurimistöö käigus väga tähtsateks. Usun, et need oskused on ka edasises tööelus olulised.

Laura  kasvuhoones

Laura Sedman 2012. sügisel kasvuhoones uurimas, kas taimed on terved. (Foto: Ruben Gutzat).

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Taimede molekulaarbioloogia eriala võiksid valida nii baas- kui rakendusteaduse huvilised. Nimelt leiduvad mitmed molekulaarsed mehhanismid nii imetajates kui taimedes, aga mitte näiteks bakterites, pärmis ega mitteselgroogsetes loomades. Mõnikord on neid mehhanisme hõlpsam uurida taimedes, sest taimsed mutandid, kus mõni mehhanismi eest vastutav geen ei toimi, jäävad tihtipeale ellu, samas kui sarnased loomsed mutandid hukkuvad.
Mõned näited olulistest rakenduslikest küsimusest: kuidas toita ära 10 miljardit inimest (maailma rahvaarvu ennustus aastaks 2100), millised on meie võimalused kasutada biodiisleid ning kuidas muuta taimi vastupidavamaks kliimamuutuse korral.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Minu eriala on seotud mitmete teistega, näiteks ülal vihjatud jätkusuutlikkuse teaduse ja agroteadusega. Parimate tulemuste saavutamiseks tehakse koostööd ka teiste erialade spetsialistidega, näiteks taimede koostisosade analüüsides võib teha koostööd keemikutega, statistiliste analüüsimeetodite väljatöötamisel matemaatikutega. Minu töö käigus oli väga oluline ka mikroskoobi ning voolutsütomeetri kasutus ning sain selleks abi vastavatelt spetsialistidelt. Selgituseks: voolutsütomeeter on masin, mis sorteerib rakud või tuumad sõltuvalt neid märgistavatest fluorestseeruvatest värvidest.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Doktoritöö lõpuks kaante vahele saamisele eelnes omamoodi odüsseia. Doktoriõppe esimesel aastal tegelesin projektiga, mis andis sellised tulemused, et sellega enam jätkata ei saanud. Järgneval aastal alustasin uut projekti, mis tehnilistel põhjustel ei tulnud välja ei minul ega siiani ka teistel laborikaaslastel. Doktoritöös kajastasin alles kolmandal ja neljandal aastal, juba uuest projektist saadud tulemusi. Suurimaks saavutuseks pean seda, et ma meelt ei heitnud. Teaduses on teinekord ka õnne vaja!

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Gregor Mendel, keda peetakse geneetika kui teadusala rajajaks, kasutas oma uurimisobjektina taimi. Ta näitas, et teatud herneste tunnused päranduvad reeglipärastelt – neid reegleid tunneme me pärilikkuse ehk Mendeli reeglite nime all. Tänapäeval ei ole geneetika vaid teadlaste pärusmaa, vaid on oluline näiteks ka haiguste diagnostikas.

Laura Grossvenediger

Laura Sedman Großvenedigeri mäenõlval Austrias 2012. septembris. (Foto: Radek Dostál).

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Sooviksin edasi uurida oma doktoritöö käigus avastatud tulemusi, sest seal esineb mitmeid lahendamata huvitavaid teaduslikke probleeme.

 9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Seniseks suurimaks väljakutseks ja samal ajal ka rahuldust pakkuvaks asjaks pean seda, et sain keerulistes tingimustes doktoritöö kaitstud.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Käin meelsasti matkamas, reisimas ning ooperis. Samuti tundub, et möödu päevagi, ilma et ma mõnda raamatusse sisse kaeks.