Keemia

Viis sajandit tagasi elanud meedik Paracelsus ütles: “Kõik ained on mürgised, sest mürgiste omadusteta aineid pole olemas. Küsimus on vaid selles, kui suurt kogust me millegi jaoks kasutame“. Keemia on põnev teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia traditsioonilised põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia, ent praegusel ajal arenevad hoogsalt mitmed piiriteadused, mistõttu tekib ka harusid juurde.

Murrang keemia arengus toimus 16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid, samuti laienes keemia rakendamine tööstuses. 18. sajandil võeti kasutusele aatommassi mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuriteooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem. 19. sajandil hakkas arenema ka füüsikaline keemia ning aatomite ja molekulide elektronteooria alusel tekkis 20. sajandi alguses nüüdisaegne teoreetiline keemia.

Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant, sest elu ilma satelliitide, mobiiltelefonide, sülearvutite, mikrolaineahjude, sünteetiliste kiudude, ipodide ja muu taoliseta on üsna raske ette kujutada. Keemialt oodatakse lahendusi sellistele keskkonnaprobleemidele nagu kliimamuutus, jäätmekäitlus, ringlussevõtt ja energiatõhusus. Ka meditsiinis on keemia hädavajalik, sest nt toormaterjali haavaniitidele, südamemonitoridele, skalpellidele ja kummikinnastele saadakse just keemiatööstusest.

Pöördelisi muutusi keemia valdkonnas viimastel aastatel olnud pole, siiski on suuremat tähelepanu pööratud ohutusele ja toksikoloogiale. Ka on suuremad muutused seotud ühelt poolt teoreetiliste meetodite (arvutitega modelleerimine) laia rakendamisega pea kõigi probleemide uurimisel, teisalt kogu eksperimentaalse keemia miniaturiseerumisega (mikrosüntees, väikesed analüsaatorid).

Lähituleviku suuremad väljakutsed on biomassi kasutamine keemiatööstuse tooraine ja kütusena (biokütused). See omakorda tingib uute protsesside ning tehnoloogiate, katalüsaatorite, lahustite uurimist ja kasutusele võtmist.

Mati Feldmann

Lisavaatamist:

Tallinna Ülikooli poolt tehtud keemiat tutvustav lugu:

Biokeemik Tiit Land (Püramiidi tipus, 31.01.2013)