Kaupo Voormansik ja radarid

Kaupo Voormansik pidas alguses radareid lihtsalt suurepärasteks instrumentideks, mille abil üleujutusi kaardistada, kuid uudishimu kannustas nende kohta rohkem teada saama. Koostöös juhendaja Mart Noorma ning teiste tudengitega on tänaseks kosmosesse lennutatud ka Eesti esimene satelliit.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
5-6 aastasena tahtsin saada kirikuõpetajaks, sest vanaema ütles, et siis ei pea sõjaväkke minema. Tänaseks olen siiski sõjaväes käinud. Viiendas klassis tahtsin saada giidiks, sest siis saab palju reisida. Gümnaasiumi lõpus tahtsin saada programmeerijaks või elektroonikainseneriks, sest see tundus olevat parim viis teha keerulisi „päris“ asju.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Teadusesse sattusin järk-järgult asjade loomuliku kulgemisena. 2007 aasta sügisel kohtusin enda praeguse juhendaja Mart Noormaga, kes 2008 kevad-talvel kutsus mind liituma Eesti kosmoseprogrammiga (ESTCube siis veel ei olnud, ei nime, maketti ega ka teadmisi kuidas satelliiti ehitada).

Kaupo Voormansik (foto: erakogu)

Kaupo Voormansik (foto: erakogu)

2009 suvel plaanisime Mardiga juba doktorantuuri koostöös AS Regioga kaugseire rakenduste arendamiseks. 2010 kevadel kaardistasime Regios radarsatelliitidega viimase 30 aasta suurimaid üleujutusi Eestis, selle kaudu jõudsin enda praeguse uurimisteemani, milleks on tehisava-radarid. Alguses olid radarid minu jaoks lihtsalt suurepärased instrumendid üleujutuste kaardistamiseks, aga üsna varsti kannustas uudishimu mind nende kohta aina rohkem teada saama.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Isegi kaugemale. Pärast ajateenistust mõtlesin, et hakkan lihtsalt tubliks programmeerijaks, kes teenib oma perele piisavalt raha. Ega see valik ju ka lõppkokkuvõttes halb poleks olnud?

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Vaadake maailma enda ümber – aina rohkem infosüsteeme, nutitelefone, tahvelarvuteid, põnevat ja võimast tarkvara, andmeid koguvaid satelliite jne. Kas poleks tore nende toimimisest rohkem aru saada ja neid ise luua osata?

Kaupo Voormansik paremal (foto: erakogu)

Kaupo Voormansik paremal (foto: erakogu)

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Geograafid annavad meie loodud kaugseire algoritmidele inimeste jaoks olulise sisu.
Teisalt kasutame füüsikute töid enda tööde alusena – Maxwelli võrrandite kehtivust me ise ei kontrolli, aga rakendame pidevalt. Lisaks on meie töö väga arvutusmahukas, kasutame palju arvutiteadlaste ja -inseneride loodut.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
ESTCube õnnestumiseks vajaliku omapoolse panuse andmist.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Kiire vastus: kaugseiresatelliidid aitavad paremini jälgida ja mõista kliimamuutusi, mis võib päästa inimkonna ülemaailmsest katastroofist.
Aga kui läheneda veel kaugemalt ja filosoofilisemalt – mis on üldse elu mõte? Üks üllamaid ja põnevamaid elu mõtteid võiks ju olla laiendada inimkonna teadmiste piire – saada teada asjade, kohtade ja kaugete planeetide kohta, millest seni üldse mitte midagi ei teatud. Rännata kunagi ise planeetidele, teiste tähtede ümber, kus kunagi keegi varem käinud ei ole. See oleks ju kohutavalt põnev seiklus? See oleks neetult keeruline, aga nii päris – hoopis põnevam kui tahvelarvutiga Facebookis surfamine. Nii vaadates aitab iga väike samm kosmosetehnoloogia ja teaduse arengus maailma paremaks muuta.

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Pikas perspektiivis sooviks leida mooduse kiireks Päikesesüsteemist välja lendamiseks, esmalt robotitega, seejärel mehitatult. Elektrilised päikesepurjed (ESTCube-1 testmissioon) tunduvad olevat samm õiges suunas.
Lühikeses perspektiivis: lahendada rohumaade parameetrite tuvastamine tehisava-radarite mõõtmistest. See võimaldaks tuhandete Euroopa PRIA-de inspektorite töö ärategemist kümnel geoinformaatikul ning vabaks jäänud tööjõuressurss saaks tegelda inimkonna jaoks hoopis olulisemate küsimuste lahendamisega.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Suurimat rahuldust pakub mõne keeruka tehnilise probleemi lahendamine, keerulistest küsimustest „lõpuni arusaamine“ nende väikesteks ja lihtsateks osadeks harutamise kaudu.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Meeldib olla maal ja vabas õhus, sõpradega filosofeerida ja vendadega maailma asjade üle arutada. Need vähesed korrad, kui olen saanud õe last hoida on ka päris toredad olnud, tundub, et talle sobib minuga ja mulle temaga.
Trenni tegemist võib vist ka minu hobiks nimetada. Suvel käin orienteerumas, rattaga sõitmas või rulluisutamas. Talvel ujumas, suusatamas või jõusaalis.

Veel infot Kaupo tegemistest ja erialast materjali leiad järgnevate linkide kaudu:
“Satelliit jälgib linnade arengut”, Tartu Postimees, 14.11.2013
Praktika Saksa kosmosekeskuses, Kaupo Voormantsiku blogi, 06.01.2012
ESTCube-1 koduleht
ESTCube-1 (Estonian Student Satellite-1), eoPortal Directory