Karin Kipper ja ravimite analüüs

Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli teadur ja Eesti Farmakoloogia Seltsi liige Karin Kipper on üheksa aastat  tegelenud ravimite analüüsimisega. Tema sõnul ei hakka keemiaga kunagi igav.

Kipper3

Karin Kipper tööl Tartu Ülikooli keemialaboris 2012.detsembris (Foto: Andres Tennus).

1.    Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?
Mul oli palju erinevaid soove kelleks saada. Need muutusid ajas ja mäletan eredamalt soove saada kas arstiks või programmeerijaks.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Mul ei olnud probleeme matemaatikaga ja seetõttu tundusid reaalained hea valikuna. Minu koolitee viis mind Nõo Reaalgümnaasiumisse ja sealt edasi oli loogiline jätk Tartu Ülikooli keemiat õppima minna.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Ma olen tegelenud viimased üheksa aastat ravimite määramisega, seetõttu olen üsna hästi hoidnud oma kurssi lapsena mõeldud arstiteaduse suunal, olles samal ajal keemik. Töötamine inimeste tervise parandamise eesmärgil, on üks üllamaid asju ja olen õnnelik, et oma teadustööga sellele natukenegi kaasa saan aidata.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Keemia on üks mitmekülgsemaid ja erinevaid väljakutseid pakkuvaid erialasi ning lisaks sellele ei hakka keemiaga kunagi igav. Väljakutseid ja oma uute ideede rakendamist leidub keemias igal sammul.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Keemia on seotud tihedalt paljude teiste eluvaldkondadega. Olgu selleks siis meditsiin (uute ravimite ja  meditsiiniseadmete väljatöötamine, haiguste tekkepõhjuste leidmine) või uute energiaallikate väljatöötamine (vesinikuenergia, elektriautod, taastuvenergia). Rääkimata toiduainete keemiast (meie tarbitava toidu puhtus ning mürkainete ja toidu kvaliteedi jälgimine) ja meid ümbritseva keskkonna puhtuse analüüsimisest (õhu, vee ja pinnase saastetaseme jälgimine). Keemia on neis valdkondades hädavajalik.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Seni pean oma karjääri suurimaks saavutuseks doktoritöös tutvustatud flouroalkoholide uurimist ja nende rakendamist vedelikkromatograafiasmassispektromeetrias, et seeläbi muuta ravimianalüüse kiiremaks ja lihtsamaks.

Kipper1

Kohtumine Nobeli preemia laureaadi Richard R. Ernst’iga 2013.aasta suvel Lindaus, Saksamaal (Foto: Jaan Saame).

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Keemia saavutused on muutnud maailma paremaks lugematu arv kordi. Näiteks Richard R. Ernst sai 1991. aastal keemia Nobeli preemia tuumamagnetresonantsi uurimise eest. Tänu temale on tuumamagnetresonants kasutusel meditsiinis magnettomograafia uuringutes.
Ääretult tänuväärne on 2002. aastal Nobeli preemia saanud John B. Fenn’i töö elektropihustusionisatsiooni uurimisel ja vedelikkromatograafia ja massispektromeetria ühendamisel. Tänu sellele avastusele on massispektromeetria kui äärmiselt täpne ja informatiivne analüüsimeetod kasutatav lugematul hulgal eluvaldkondades alates terviseuuringutest ja keskkonnauuringutest kuni toidu- ja kriminalistikani.

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Loodan leida uusi lahendusi ja lähenemisi ravimiuuringutele, et seeläbi aidata meditsiinil edasi liikuda ning arstidel senisest veelgi usaldusväärsemaid otsuseid patsientide ravil teha, seda igas vanuses patsientidele.

Kipper2

HPLC2013 konverentsil 2013.aasta suvel Amsterdamis (Foto: Eugene Feodorov).

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Suurimate väljakutsetena tasub kahtlemata välja tuua globaalse energiakriisiga tegelemise olulisuse, milles keemial on kandev roll. Samuti on väljakutseks jõupingutused inimeste järjest keerulisemate haiguste (nt vähktõbi) ravimisel.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Tööst vabal ajal meeldib mulle reisida, trennis käia, katsetada mõnda põnevat uut retsepti, saada uusi elamusi toidust. Samuti  meeldib käia kontsertidel ja teatris.