Insenerid ja leiutajad

Kas teadsid, et martsipan leiutati 15. sajandil just Tallinna Raeapteegis? Või et juba 1502. aastal tegi Leonardo da Vinci plaani ühe sildeavaga 240 m pikkusest sillast, aga alles 2001. aastal ehitati sild veidi väiksemates mõõtmetes Norras valmis? Jah, leiutajatel ning inseneridel juba lennukatest ideedest puudust pole. Millega inseneeria aga täpsemalt tegeleb?

Inseneeria on teadus, kunst, oskus ja eriala sellest, kuidas teaduslikke, matemaatilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja praktilisi teadmisi saada ja kasutada projekteerimaks ning ehitamaks hooneid, masinaid, mehhanisme, süsteeme, materjale ja protsesse. Peamised inseneeria harud on keemiatehnoloogia, tsiviilehitus, elektrotehnika ning masinaehitus. Insener aga on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.

Ilma inseneride ja leiutajateta ei oleks meil ei jalgratast, raadiot, internetti, elavat tuld, tuulekindlaid kodusid ega kiireid autosid, rääkimata veel spetsiifilisematest asjadest. Oleme ju kõik kuulnud Gustave Eiffelist, kes lõi Prantsusmaal asuva Eiffeli torni; sõitnud neljarattalise sisepõlemismootoriga autoga, mille töötas välja Gottlieb Daimler; unistanud Porschest, mille valmistegemise eest vastutab Ferdinand Porsche; jalutanud üle kaunite sildade, mille turvalisusele mõtles meie eest Guillaume Henri Dufour; nautinud elektrivalgust, mille tõi meieni Nikola Tesla; lennanud lennukitega, mille väljatöötamise eest seisis Sergei Koroljov; või enda teadmatagi tänanud elu lihtsamaks tegemise eest “interneti isa” Vint Cerfi. Rääkimata kuulsaimast leiutajast – Leonardo da Vincist -, kes konstrueeris juba renessansiajal helikopteri, tanki ning kalkulaatori.

Eesti inseneridest on maailma rikastanud Walter Zapp, kes leiutas minifotoaparaadi Minox, Bernhard Schmidt oma uuendusmeelse teleskoobiga, mille abil sai vaadelda ja pildistada väga laiu universumi alasid; Ivan Lavrentjevitš Kondakov, kel õnnestus siin sünteesida kautšukitaolist elastset polümeeri. Samuti Karl Papello, kes leiutas elektriseadmeid, mis olid oma aja absoluutses esirinnas, nt õhutõrjekahuri tulejuhtimisseade, mis mootorimüra põhjal tuvastas (ja ka ennustas) lennuki asukoha õhus ning edastas vastavad andmed relva juhtseadmesse.

Tänapäevase inseneeria saavutuste hulka kuulub kindlasti Computer Numeric Control ehk CNC, mis on arvjuhtimisega automaatsed tööpingid ehk töötlemiskeskused. Nende tipptehnoloogiliste seadmete abil saab detaile töödelda kolmel või rohkemal teljel. Või siis kõik, mis puudutab 3D-d – alates 3D-filmidest kuni 3D-printerini, mis teeb plastist detaili kiht-kihilt valmis, olgu see kuitahes keeruline, kusjuures on räägitud isegi kihtide kaupa elumajade “väljaprintimisest”. Või võtame projekteerimistarkvarad, nt CAD/CAM – arvuti abil modelleerimine ja valmistamine, mis võimaldab erinevatest materjalidest toota väga täpseid ja hästiistuvaid kooste ja kus protsess koosneb skaneerimisest, modelleerimisest ja freesimisest. Peale selle muutub aina olulisemaks inseneride ja disainerite tihe koostöö toote/teenuse väljatöötamisel.

Õnneks ei saa inseneridel ja leiutajatel ideed otsa, teisalt ka mitte vajadus nende järele. 21. sajand on inseneridele andnud rohkelt ülesandeid, sh päikese-energia majandusliku tasuvuse saavutamine, paremate ravimite loomine, küberruumi turvamine ja inimaju tööpõhimõtete väljaselgitamine.

Mati Feldmann

Lisavaatamist:

Mart Min ja impedants (Püramiidi tipus, 12.02.2011)

Osa 1

Osa 2

Osa 3