Indrek Aarna ja Enefit-tehnoloogia

Indrek AarnaNii nagu ilmselt paljude inimeste erialavalikut on mõjutanud mõni fantastiline õpetaja, määras ka minu saatuse paljuski Tallinna Ühisgümnaasiumi teeneline keemiaõpetaja Oliver Masing. Ta suutis keemia õpilaste jaoks nauditavaks muuta ning tema nõudlikkus ei jätnud õpilastele võimalusi aine mitteomandamiseks. Keemia kasuks otsustamise tegi lihtsamaks ka see, et minu peres oli palju keemikuid või oli nende töö keemiaga tihedalt seotud.

Lisaks teadusaastale on 2012. aasta ka rahvusvaheline keemia-aasta, mille tunnuslause on “Chemistry—our life, our future” (Keemia – meie elu, meie tulevik). Selle tähistamisega soovitakse tunnustada keemia valdkonna saavutusi ja panust inimkonna heaollu. Kogu meid ümbritsev mateeria (gaas, vedelik, tahke aine) koosneb keemilistest elementidest või nendest moodustunud ühenditest. Kogu inimkonna arusaam maakera ainelisest koostisest põhineb keemial. Seega on kogu meie elu ja tegevus vähemal või rohkemal määral keemiaga seotud.

Mind on keemia juures paelunud mitmetahulisus ja väljakutsed, mis on seotud materjalide uuringutega nii aatomitasandil kui ka makrotasandil. Eriti huvitav on olnud viimase kümnendi areng süsinikmaterjalide keemias (fullereenid, süsinik-nanotorud, grafeenid jm.) ja nendega seotud rakenduste valdkonnas, kus teadustöö toimub nanomeetri suurusega skaalal. Samas on minu eelnev uurimistöö olnud seotud süsinikmaterjalide (koksi, grafiidi, aktiivsöe, jm.) oksüdeerimisega kõrgetel temperatuuridel ja seal on arusaam keemiliste protsesside kulgemise kineetikast ja mehhanismidest palju algelisem, kuigi inimkond on põletanud puitu ja koksi arvatavalt üle miljoni aasta.

Minu tegevus on viimastel aastatel olnud seotud põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arendamisega. Eesti Energial on unikaalsel tahke soojuskandja protsessil põhinev põlevkiviõli tootmistehnoloogia ja selle tööstuslik rakendus Narva Õlitööstuse näol. Viimaste aastate arendustegevus on olnud seotud uue põlvkonna Enefit-tehnoloogia väljatöötamisega, mis on suurema ühikvõimuse, väiksema keskkonnamõju ja kõrgema soojusliku kasuteguriga. Tänaseks on uue põlvkonna õlitehas ehitamisel ja see peaks valmima järgmisel aastal. Lisaks oleme töötanud välja suutlikkuse arendada Enefit-tehnoloogiat ka kõikide teiste põlevkivide töötlemiseks. Eesti Energia arendustegevus on suunatud ka põlevkiviõlist väärtuslikumate toodete tootmise uuringutele. Uuringud on näidanud, et põlevkiviõlist on vesiniktöötluse tulemusel võimalik edukalt toota Euro V nõuetele vastavat diiselkütust. Põlevkiviõli järeltöötlustehas on projekteerimisel ja tehase ehitus peaks algama lähiaastatel.

Seoses kõrgete naftahindadega maailmaturul on hüppeliselt kasvanud huvi põlevkivist vedelkütuste tootmise vastu. Siiani on peamine takistus olnud töökindla ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia puudumine. Eesti Energia uus tehnoloogia kõrvaldab siiani takistuseks olnud puudused. Kohaldades Enefit-tehnoloogiat teiste põlevkivide töötlemiseks, on võimalik lähiaastatel eksportida Enefit-tehnoloogiat riikidesse, kus leidub põlevkivi (nagu USA, Jordaania, Hiina, Maroko, jt.).