Igor Krupenski ja soojusenergeetika

Soojusenergeetik Igor Krupenski toonitab, et Eesti põlevkivienergeetika teadlased on maailmas number ühed ning soojusenergeetika õppimine on hea võimalus väärika elukutse omandamiseks.

Igor_Krupenski3-2

Igor Krupenski (Foto: Erakogu).

1. Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?
Kuna isa oli matemaatik, siis lapsepõlves olen pidevalt mõelnud tehnikavaldkonna peale, lisaks mängisin malet. 2001. aastal, mil keskkool sai lõpetatud ning tuli teha otsus ülikooli eriala osas, valisin soojusenergeetika ala, mis ei olnud sugugi populaarne. Levis teadmine, et riigi suurimaks varuks kütuste osas on põlevkivi, mida jätkub veel ca sajaks aastaks ning odav energia on  inimkonna jaoks kindlustatud. Kuid tänasel päeval ma oma valikut ei kahetse.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Tänu kolleegide abile jõudsin 2010. aastal ühele poole doktoritööga ning loogiliseks jätkuks oligi oma tulevase elu sidumine teadusega ja/või inseneritööga. Teadustööd õnnestus arendada TTÜ Mitmefaasiliste Keskkondade Füüsika Teaduslaboratooriumis ning inseneritööd TTÜ Soojustehnika Instituudis.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Pean tõdema, et tänase olukorraga olen väga rahul. Teaduse poole pealt õnnestub teha koostööd tipp-teadlastega kahefaasiliste voolude modelleerimise valdkonnas ning inseneritöös õnnestub rakendada ning viia ellu erinevad soojusenergeetika alased projektid (koostootmisjaamad, vedeldatud loodusliku gaasi arendamine, soojusvarustuse optimeerimine jne). Töötades ka õppejõuna saan aru, et pidev kontakt tudengitega, suhtlemine, õpetamine (ja õppimine!) on just see, mis mulle väga hästi sobib.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Kümme aastat tagasi ei olnud soojusenergeetika eriala väga populaarne, kuid tänaseks päevaks on olukord kõvasti muutunud. Soojusenergeetikast räägitakse pidevalt nii meedias kui ka teadlaste hulgas. Katlamaju rekonstrueeritakse pidevalt, Eestimaale ilmuvad uued tuulepargid ning biokütuste kasutamise teema on ka äärmiselt aktuaalne. Seega võivad tänased abituriendid kindlad olla, et soojusenergeetika õppimine on hea võimalus väärika elukutse omandamiseks.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Peaaegu kõik tehnikaalased valdkonnad on omavahel seotud ning soojusenergeetikal on olemas hea koostöö, näiteks mäendusega (põlevkivi kaevandamine ning põletamine), elektrienergeetikaga (elektrienergia tootmine ning transport) ja keemiaga (tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia).

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Usun, et selleks võib olla töökoha saamine TTÜ-s. Peale bakalaureusekraadi saamist töötasin pikalt erafirmades nagu Eesti Energias, Eesti Gaasis, projekteerimisfirmas K-Projekt, kuid unistuseks oli pääsemine ülikooli pere hulka. Tänu minu juhendajale professor Andres Siirdele ning Eesti Energia toetusele õnnestus kaks aastat tagasi saada töökoht ka TTÜ-s.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Eestimaa teadlased on põlevkivienergeetika valdkonnas saavutanud väga palju, sest tänaseks päevaks on Eesti soojusenergeetikud number ühed maailmas. Nende teadmised ja oskused on kasuks Ameerika Ühendriikide, Jordaania, Maroko ja paljude teiste riikide põlevkivi valdkonna arendamisel. eelkõige arvestades seda, et nafta ja gaasi varud on piiratud ning hinnad äärmiselt ebastabiilsed.

Igor_Krupenski2-2

Igor Krupenksi malet mängimas (Foto: Erakogu).

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Missugune on tuumajaamade tulevik, arvestades eelkõige 2011. aaasta Fukushima juhtumit. Kas tuumajaam võib tulla Eestisse? Kui jah, siis kuivõrd tasuv (investeeringud jne) on tuumaenergia võrreldes põlevkivi põletamisel toodetud elektrienergiaga? Teiseks oluliseks probleemiks tuumajaamadega seoses on inimeste negatiivne suhtumise muutmine.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Soojusenergeetika insenere on vähe! Tänasel päeval oleme olukorras, kus keskkooli lõpetavad need noored, kelle sünniaastaks on suhteliselt ebastabiilne 90-ndate algus. Mina olen optimist ning arvan, et paljud noored on aru saanud, et näiteks majandus- ja infotehnoloogia inimesi on meil küll ja küll, aga just haritud inseneridest jääbki puudu, sealhulgas soojusenergeetika valdkonnas.  Suurimat rahulolu see, kui järelkasv jätkub.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Kõige meeldivamaks hobiks on malemäng. Liikuvatest spordialadest meeldib mulle ujuda ning mängida squashi.