Heilo Altin = koolirobootika

Keskkooli ajal juhtusin televiisorist nägema Robotexil võistlevaid roboteid. Kohe hakkasid peas keerlema mõtted oma robotist ning sellest, kuidas ise kunagi võistlusel robotit käivitan. Siis tundus see üks uitmõte ning mitte eriti reaalne. Kui ma kahe aasta pärast aga Robotexil olingi, siis ei tundunud see enam saavutamatu ega raske. Ülesande lahendamine roboti abil on mind mitmeks kuuks jäägitult endasse haaranud, ilma et ma ise sellest aru oleksin saanud.

Robootika on ühiskonnale tegelikult veel tundmatu ning sellega seonduvalt meenuvad enamasti ulmefilmides kõndivad robotid, mida kutsutakse humanoidideks – inimesekujuline robot. Tegelikult on robootika palju laiaulatuslikum, ulatades meile iga päev abistava käe näiteks autoga sõites või arvutiga töötades. Auto turvapadi või kokkupõrkeid vältiv süsteem on omamoodi robot, mis hädaolukorra tekkides meilt auto juhtimise üle võtab. Nähtamatult ongi robootika meie igapäevaellu trüginud, rääkimata juba ammu automatiseeritud tehastest ja tööstustest, kus inimesed on järelvaataja rollis.

Automatiseeritud süsteemide käitamiseks on alati vaja asjatundjaid. Kuna inimene on loomult laisk, mõtleb ta alatasa välja uusi vidinaid, mis meie elu lihtsamaks teeksid. Nende vidinate autorid on samuti eespool mainitud spetsialistid, kelle töö kunagi otsa ei lõppe. Robootika suuremaks saavutuseks võib lugeda kogu ühiskonna tehnoloogilist arengut. Seda, mida tulevik toob, ei ole kunagi võimalik täpselt ette ennustada. Suurem osa teadlastest arvab, et robotid muutuvad rohkem inimese sarnasteks ja hakkavad meid abistama näiteks vanurite ning puuetega inimeste hooldamisel. Film „Mina, robot“ ei olegi enam nii ulmeline. Üks suurem erinevus siiski on. Praegu veel ei ole robotitel iseteadvust ehk võimet mõelda („Mõtlen, järelikult olen olemas“ – Descartes). Arvatakse, et selline tase saavutatakse paari järgmise aastakümnega. Lisaks korraldatakse igal aastal robotite jalgpallivõistlust RoboCup, kus robotid päris hästi jalgpalli mängivad. Selle võistluse eesmärk on arendada programmeerimine ja robotid sellisele tasemele, et aastal 2050 võidaks robotite meeskond jalgpallis inimesi.