Heigo Mõlder ja Skeemipesa

Mõlder1

Heigo Mõlder tööpostil (Foto: Erakogu).

Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika instituudi teadur Heigo Mõlder arvab, et see insener, kes leiutab uue energia salvestamise tehnoloogia, võib kontrollida maailma, sest energia tarbimine tulevikus kasvab tohutult.

1. Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?
Ausalt öelda ma ei mäletagi, kelleks saada tahtsin, küll aga oli mul kuuendas klassis selge, millega tegeleda tahan. Isa ehitas Pärnumaale maja ja ükspäev ütles mulle, et oma toa elektrisüsteemi paned ise. Ülesanne tundus põnev ja kogu juhtmeloogika tuli endale selgeks teha. Sealt edasi tulid juba igasuguseid ulmeaparaadid nagu näiteks vanad makid, võimendid, diskokerad, mikromootoritega masinad ja värvimuusika süsteemid. Neid kokku pannes isa ka ei teadnud, mida teen. Veel mäletan, et kaheksandas klassis õnnestus mul füüsikaeksamil elektripilet tõmmata, särasin siis nagu jõulupuu. Peale põhikooli läksin Tallinna Polütehnikumi elektriseadmete ja- süsteemide erialale, kust edasi juba Tallinna Tehnikaülikooli.

2. Kuidas sattusid teadusesse/inseneeriasse?
Kust maalt tõmmata piir inseneerluse ja teaduse vahel? On väga erinevaid vaateid sellele, kuidas eristada teadust mitteteadusest ja inseneerlust niisama millegi tegemisest. Eks ma nagu Eestis ikka, pidin kooli kõrvalt tööl käima ja seal sai niiöelda inseneerlusega tegeletud küll, alustades elektrikilpide ehitusest ja lõpetades suurte keskpingevõrkude projekteerimisega. Teadusesse üldisemas tähenduses jõudsin ilmselt magistritöö teemat valides. Kuna Aleksander Kilgi poolt antav väljateooria oli üks mu lemmikaineid ülikoolis, siis läksingi tema käest teemat küsima. Samal ajal istus toas kavala näoga professor Jaan Järvik, kes pakkus välja teema “Elektromagnetväljadega sulametalli segamine“ ja pärast seda ma enam ülikoolist eemale ei saanudki.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Mingeid erilisi ootusi pole olnud, olen püüdnud teha asju, mis mind huvitavad. Erialase arenguruumi pärast pole vaja muretseda. See ruum ei saagi otsa.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Soovitan, sest peale selle, et elektri ja elektroonikateemad on huvitavad, on neil ka mõõtmatu tähtsus kogu maailma arengus. Teine põhjus on see, et elektri ja elektroonika alal tööpuudust juba ei ole. Samuti õpib sel erialal tehnilis-loogiliselt mõtlema, mis on ka hea.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Milliste valdkondadega elekter ei ole seotud? Isegi inimestes kui bioorganismides käib infoedastus elektrisignaalide abil. Erinevad erialad sulavad järjest rohkem omavahel kokku. Raske on lahutada näiteks elektri ja elektroonika valdkonda infotehnoloogia valdkonnast või näiteks elektroonikat auto või robotitööstusest. Tehnikaülikoolis teadurina töötades tuleb pidevalt teha koostööd teiste valdkonda teadlastega alates meditsiinist kuni puidukahjurite spetsialistideni välja.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Keeruline küsimus aga arvan, et mu enda jaoks vähemalt see, et tekkis doktoritöö käigus enam vähem ettekujutus mismoodi elektromagnetväljad segavad sulametalli kui sulametallist elektrivool läbi lasta. Üldiselt loodan, et suuremad saavutused on veel ees.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Kuigi Thomas Alva Edisoni palju kirutakse ärimeheks olemise tõttu, siis tema elektri-hõõglambi viimist massidesse on raske alahinnata. Nikola Tesla tegi tohutult palju ära elektromagnetismis ja inseneriteaduses, aidates seejuures igati kaasa ka robotroonika, ballistika, arvutiteaduse, tuuma- ja teoreetilise füüsika valdkondadele. Praeguse aja murdekohti ja suurimaid saavutusi näen tulemas bioorganismide ja elektroonika ühendamises ning loomulikult infotehnoloogia ja energeetika liitekohtades ehk nn. targa võrgu valdkonnas.

8. Millisele Sinu eriala (teaduslikule) probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Meie instituut ja Tallinna Tehnikaülikool vist üldse tegeleb rohkem rakendusteadusega ehk töötab välja praktilisi lahendusi kasutades selleks fundamentaal- ehk alusteadust. Elektromagnetiline ühilduvus on teema millega ma proovin igas mõttes tegeleda. Selle all mõeldakse seadmete omavahelist läbisaamist samas elektromagnetilises keskkonnas. Näites, kas kaks seadet kõrvuti saavad omavahel töötada nii, et kumbki ei häiri teise seadme tööd läbi tugevate kiiratavate elektromagnetväljade.
Teiseks teemaks on elektrikvaliteet ehk küsimused sellest, kuidas tagada stabiilset toitepinget, selle sagedust, pinge- ja voolukuju siinuselisus vahelduvvooluvõrgus. Nimetatud tegurid mõjutavad otseselt iga tarbija tarbitava energia hulka, tarbija seadmete eluiga ja näiteks seda, kas lamp laes põleb vilkumata. Otsin praktilistele rakendustele lahendusi kasutades selleks teaduslike meetodeid.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Mulle on jäänud mulje, et seltskond, kes suudab leiutada uue energia salvestamise tehnoloogia, võib kontrollida maailma. Ma arvan, et see on praeguse aja üks teravamaid väljakutseid.
Teine küsimus on, et mismoodi energiatarbimist piirata olukorras, kus see ainult kasvab? Ennustatakse, et aastaks 2030 on maailma energia tarbimine suurenenud juba ca 50% võrra. Seega teravneb võitlus energiaressursside ja -klientide pärast iga päev. Eriti hull saab asi olema Euroopas, kus selleks ajaks tuleb ca 70% energiast väljapool Euroopat. Pika elueaga võimalikult energiasäästlikud lahendused on suurim väljakutse, samuti efektiivsed ja keskkonnasõbralikud energia saamise meetodid.
Rahulolu pakuvad võimalikult väikese energiakuluga sihtotstarbelised efektiivselt töötavad seadmed.

Mõlder2

Heigo Mõlderi üheks suureks hobiks on vanad jalgrattad (Foto: Erakogu).

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Mul on töö ja hobi nii kokku sulanud, et suure osa vabast ajast veedan ka ülikoolis. Üheks väljundiks on huviring Skeemipesa, kus korraldan töötubasid ja paneme tudengitega kokku huvitavaid aparaate. Skeemipesa tegemistest võib lugeda kodulehelt www.skeemipesa.ee. Teine suurem hobi on vanad jalgrattad. Mulle meeldib aegajalt mõni neist korda teha, infot koguda ja nende kohta lugeda. Sõpradega olemine, trenn ja lugemine võtavadki viimase vaba aja.

 

Lisavaatamist: Teadlased: päikesetormid elu maal oluliselt ei mõjuta. (ERR, Pealtnägija, 12.12.2012)