Gregori Jarkov – insener VKGs

Jarkov2

Gregori Jarkov tööpostil Viru Keemia Grupis (Foto: erakogu).

Viru Keemia Grupi tehnoloogiainsener Gregori Jarkov tegeleb põlevkiviõli hüdrogeenimisega, millest saadakse diiselkütuse ja madala väävlisisaldusega laevakütust. Jarkov peab seda tööd üheks parimaks keemiku jaoks, kes soovib areneda ja palju uut teada saada.

1. Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?
Lapsena ei mõelnud ma tulevikule üldse. Esimesest klassist saadik tegelesin male ja ujumisega, hiljem mängisin hokit ja korvpalli ning kihutasin mopeediga. Mul ei olnud lihtsalt aega tulevikule mõelda. Ma ei mäleta, et oleksin tahtnud saada kosmonaudiks, sõjaväelaseks või arstiks. Alles kooli lõpuklassides, kui tuli valida, mida ülikoolis edasi õppida, otsustasin saada keemikuks.

2. Kuidas sattusid inseneeriasse?
Astusin TTÜ-sse  keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialale ning õpingute käigus mõistsin, et keemia on tõepoolest minu ala. Pärast ülikooli õnnestus mul töötada mitmetes keemiaettevõtetes. Seejärel asusin tehnoloogiainsenerina ametisse Viru Keemia Grupis, kus ma töötan siiamaani.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Põhimõtteliselt küll. Ma tahtsin saada insener-keemikuks ja ma sain selleks. Nüüd püüan võimalikult kiiresti areneda. Kord aastas vaatan tagasi, et veenduda, et olen saanud kogenenumaks ja professionaalsemaks kui aasta eest. Pean seda oma elu praeguses etapis kohustuslikuks.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Keemia on huvitav ja äärmiselt laiaulatuslik teadus, mis on seotud absoluutselt kõigi meie eluvaldkondadega, alates toidust ja lõpetades kütusega. Inimene, kes teeb endale selgeks keemia alustõed ja tegeleb nendega pärast väljaõpet ehk teise sõnaga on keemik, võib saada eksperdiks paljudel selle teadusala suundadel. Keemias võivad olla ühtviisi edukad nii mehed kui naised. Tuleb vaid hästi omandada põhiteadmised ja rakendada need praktikasse, seepeale mõistab igaüks, kui huvitav ja elulähedane keemia on.

Jarkov4

Gregori Jarkov tööpostil Viru Keemia Grupis (Foto: erakogu).

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Keemia on seotud kõigi elualadega, alates toiduainetest ja lõpetades aatomienergeetikaga. Nüüdisaegne maailm ei saa eksisteerida ilma keemiata. Ilma keemiata ei säiliks meie toiduained, ei sõidaks meie autod, ei saaks sooja meie kodud, poleks seepi ega pesupulbrit, ei oleks ravimeid, kosmeetikat, asfaltteid. Seda nimekirja võib lõputult jätkata.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Antud hetkel pean suurimaks saavutuseks oma karjääris võimalust osaleda niisuguses huvitavas ja tänapäevases projektis nagu põlevkiviõli hüdrogeenimine diiselkütuse ja madala väävlisisaldusega laevakütuse saamiseks. Asudes tööle Viru Keemia Grupi hüdrogeenimise projektis, tundsin ma võrdlemisi hästi molekulaarkeemiat ja omasin alusteadmisi keemiatehnoloogiast. Projekti käigus sain ma aga hindamatu kogemuse ja teadmised naftatöötlemisprotsesside kõige nüüdisaegsematest protsessidest ning osalesin nende protsesside valimisel, mis sobivad põlevkiviõli ümbertöötlemiseks. Pean seda tööd üheks parimaks niisuguse Eesti keemiku jaoks, kes soovib areneda ja palju uut teada saada.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
See on kerge küsimus. Niisuguseid saavutusi on väga palju. Näiteks sünteesivad ja toodavad keemikud paljusid ravimeid, mis inimesi aitavad, polümeeridest valmistatud plasttooteid jne. Neid võiks kaua loetleda.

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Kui rääkida niisugusest Eestis kõige levinumast keemia valdkonnast nagu põlevkivitöötlemine, siis võib esile tuua mitmeid olulisi probleeme, mis minu arvates nõuavad erilist tähelepanu. Esiteks põlevkivitöötlemise efektiivsuse tõstmine suurema koguse kasulike põlevkiviõli toodete saamiseks. Vaatamata sellele, et praegu kasutatavad tehnoloogiad on tänapäevased ja efektiivsed, olen ma seisukohal, et maksimum on veel saavutamata. Selle saavutamiseks võib ja tuleb teha teadusuuringuid ja eksperimente, mis on suunatud olemasolevate tehnoloogiate täiustamisele. Teine probleem on keskkonna mõjutamine. Eestis on väga jäigad seadused, mis piiravad keemiaettevõtete mõju keskkonnale. Põlevkivitöötlejad kulutavad palju raha ja jõudu, et tegutseda vastavalt nendele normidele. Kuid täiuslikkuse poole liikumisel pole piire, normid muutuvad aina karmimaks ning selles valdkonnas on alati vaja uuringuid teha ja tegutseda.

Jarkov3

Jarkovile meeldiv suviti tegeleda kalapüügiga ja käia jahil. (Foto: erakogu).

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Kui vaadata globaalselt, siis suurimaks väljakutseks keemiatööstusele on oma mõju vähendamine keskkonnale. Praegu mõistavad kõik inimesed, et mitte miski pole igavene. Kui me ei hooli oma planeedi tervisest, siis muutub keskkond eluks kõlbmatuks. Eriti on see seotud keemiaga. Kõigil keemikutel, kes töötavad välja tehnoloogiaid või kasutavad neid, on ülesanne teha seda keskkonda kahjustamata.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Vaba aega ei jätku kunagi, eriti kui võtta arvesse harrastusi, milleta ma oma elu ette ei kujuta. Kõige enam tegelen veealuse jahiga, kalapüügiga ja mängin piljardit. Suvel on peamised kalapüük ja jahilkäimine, talvel piljard, kuid mulle meeldib ka talvel kalastamas käia.