Füüsika

Antiikajast saati on inimesed püüdnud aru saada aine käitumisest: miks asjad kukuvad, miks eri materjalidel on erinevad omadused, kas maakera on ümmargune, kui kaugel on Päike jne. Mõistmaks füüsika imelist maailma on teadlased sajandite jooksul loonud erinevaid teooriaid ning seadusi. 17. sajandil sõnastas Galilei inertsiseaduse ja Newton esitas Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehaanika, ning gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni – üht fundamentaalsetest jõududest. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul loodi kvant- ja relatiivsusteooria, mis on tänapäeva füüsikalise maailmapildi alus.

Füüsika on teadusharu, mis, uurides loodust kõige üldisemas mõttes, heidab süvapilgu kõigi mateeria vormide üldistesse omadustesse. Füüsikud uurivad aine ja välja omavahelist vastasmõju, füüsika harude seas on mehaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).

Tänu füüsikale oleme avastanud aegruumi, raskusjõu, helikiiruse, raadiolaine, röntgenkiire, aatomid, elektronid, magnetvälja, elektrivälja, galaktikad, radioaktiivsuse, tuumajõu, päikeseplekid, kiirgusvööndid, gravitatsioonilained ja veel lugematul hulgal nähtusi, ometigi on inimkonnal praegu olemas teadmine napilt 4% maailma kohta.

Teadlaste ja füüsikasõprade meeli on pikalt erutanud erinevad teooriad Suurest Paugust, tumeainest, mustadest aukudest ja p-braanidest ning kosmilistest stringidest. Samuti paisuvast universumist, mille uurimise eest anti välja ka 2011. aasta Nobeli füüsikaauhind. Nimelt tegid teadlased revolutsioonilise avastuse, mille kohaselt meie universumi paisumine ei aeglustu, vaid kiireneb. Esimene masin, mille abil universumit paisutava välja olemust loodetavasti mõista õnnestub, on CERNis (Euroopa Tuumauuringute Keskuses) paiknev raskete osakeste põrguti (LHC). Osake, mida otsitakse, on Higgsi boson – seni veel avastamata elementaarosake, mille ülesandeks on anda ülejäänud elementaarosakestele mass.

Mati Feldmann

Lisavaatamist:

Tallinna Ülikooli füüsikat tutvustav lugu: