Evelin Loit ja taimekasvatus

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Evelin Loit soovitab taimekasvatuse kui teadusala valida neil, kel on soov enda töö tulemusi näha otsest kasu toomas.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?
Soovisin töötada inimestega ja olla näiteks õpetaja või müüja. Need olid ametid, mida ma teadsin.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Põhikooli ajal olin väga huvitatud bioloogiast ning osalesin olümpiaadidel. Edukad osavõtmised lisasid indu ning pärast keskkooli asusin ülikoolis õppima bioloogiat. Bioloogia võlu oli selles, et ta andis tervikliku pildi elus süsteemidest – alustades ökosüsteemidest ning lõpetades geenide ja molekulide vaheliste interaktsioonidega. Mida rohkem aga tekib teadmisi, seda rohkem tahaks edaspidi teada.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Jah, ja kaugemalegi veel.

Evelin Loit (foto: erakogu)

Evelin Loit (foto: erakogu)

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Toit on alati moes. Taimekasvatus on rakenduslik teadusala, ehk see tasub valida neil, kel on soov enda töö tulemusi näha otsest kasu toomas.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Taimekasvatus on väga interdistsiplinaarne valdkond, hõlmates nii botaanikat, keemiat, biokeemiat, geneetikat, füüsikat, meteoroloogiat, majandust ja palju muud. Edukas taimse toorme tootja peab kõigi valdkondadega kursis olema.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Edukad tudengid, kes on juba ise doktorikraadi kaitsnud, ja kelle edule olen saanud õppejõu või juhendajana hoogu anda.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Norman Borlaug, rohelise revolutsiooni isa, pühendas enda teadustöö näljahäda leevendamiseks Mehhikos, Indias ja Pakistanis. Ta aretas suurema tootlikkusega nisusordid, mis koostöös mineraalsete väetiste kasutamisega võimaldasid saada kuni kaks korda rohkem saaki ja tänu sellele on tuhanded inimesed saanud söönuks. Tema eesmärk oli anda näljahädale ajutist leevendust, et inimkond suudaks välja mõelda terviklikuma kontseptsiooni jätkusuutlikuks eluks planeedil Maa. Paraku veel 50 aastat hiljem ei ole meil uut või paremat mõtet tulnud, ehk siis väljakutse jätkub.

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Taimekasvatuses on kriitilise tähtsusega kiire ja õige reageerimine vastavalt ilmaoludele. Hilinenud otsused viivad tihti vähenenud saagini või suisa ikalduseni. Mulle meeldiks leida selline infovahetussüsteem, mille abil saaks taimedele ’öelda’, et nad ei ole üksi ja et nende eest hoolitsetakse. Nende ülesanne on kasvada ja panustada suurele ja tervele seemnele.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Kõige suurem väljakutse on see, et kuidas tagada tervele inimpopulatsioonile piisavalt meelepärast ja tervislikku toitu, samal ajal tagades terve ja jätkusuutlik keskkond.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Mulle meeldib käia kontsertidel ja teatris, samuti pakub mulle huvi fotograafia.

Intervjuu Evelin Loitiga: Teadur: Eesti põllud võidavad kliimamuutustest