Elo Madissoon ja geenitehnoloogia

Geenitehnoloog Elo Madissoon soovib leida lahenduse probleemile millest inimestel igapäevaselt kasu oleks. Näiteks mõne geneetilise testi väljatöötamine, haiguse ravimeetodi parandamine või ravimeetodi väljatöötamine.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
Alates 8ndast klassist saati tahtsin saada keemiaõpetajaks. Mul algas siis keemia õppeaine, mis mulle tohutult meeldis ja mille õpetaja oli väga hea. Kuni 12nda klassini välja oli mul soov saada keemiaõpetajaks.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Ülikooli astudes uurisin erinevate erialade õppekavasid. Geenitehnoloogia ainete pealkirjad tundusid mulle ülipõnevad: molekulaarbioloogia, bioinformaatika, geneetika harjutused. Seetõttu otsustasingi minna õppima geenitehnoloogiat Tartu Ülikooli. Magistri tegin juba kahel erialal: geenitehnoloogia ja keemiaõpetaja. Teadustööd jätkasin geenitehnoloogias ja praegu olen Stockholmis Karolinska Instituudis doktorant. Olen avastanud, et teaduses lähevad asjad palju aeglasemalt kui ma ette kujutasin. Seetõttu on ka pidev soov rohkem saavutada ja kaugemale jõuda.

Elo Madissoon ja DNA mudel (foto:erakogu)

Elo Madissoon ja DNA mudel (foto:erakogu)

3. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Geenitehnoloogia võiks sobida inimestele, kellele meeldib bioloogiat ja meditsiini väga põhjalikult uurida väga väikesel tasandil ning kellele rakkude ja DNA-ga seostuv kõlab nii põnevalt, et oleks valmis oma vaba aega sellele teemale pühendama. Minu eriala on ühtlasi mu hobi ning seetõttu ei hakka tööl kunagi igav ega üksluine.

4. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Meie andmehulgad on nii suured, et nende analüüsimiseks tuleb kasutada erinevaid arvutiprogramme ja tunda statistikat. Seetõttu on oluline teha koostööd bioinformaatikutega ehk inimestega, kes õpivad nii informaatikat kui ka bioloogiat. Tihti on teadustöö ka meditsiiniga seotud ning tuleb uurida haiguste põhjuseid. Näiteks tuleb välja mõelda, kuidas patsiendi veri võiks näidata tema haiguse kulgu. Geenitehnoloogia teadmised annavad pigem eeldused haiguse seletamiseks, aga selle uurimiseks tuleb tunda huvi meditsiini ja patsientide vastu.

5. Mida pead seni oma kõige suuremaks saavutuseks?
Teaduslikke suursaavutusi minul veel ei ole. Küll aga pean suureks saavutuseks seda, et olen oma õpingute jooksul töötanud neljas erinevas laboris ja õppinud palju erinevaid meetodeid. See annab mulle kindlust enda eksperimente ise planeerida, läbi viia ja ühtlasi osaleda kolleegide katsete planeerimisel ja analüüsimisel.

6. Milline teadus saavutus maailmas on sinu meelest kõige olulisem?
Ma arvan, et mul ei ole piisavalt teadmisi erinevatelt erialadelt, et välja valida kõige olulisem ja kasulikum. Meditsiinis ja füsioloogias antakse oluliste saavutuste eest Nobeli preemiaid. Minu erialal anti preemia Robert G. Edwards’ile 2011. aastal kehavälise viljastamise eest. Selle ravi tulemusena on sündinud miljoneid beebisid üle maailma.

7. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Ma tahaks leida lahendust probleemile, millest inimesed kasu saavad. Selleks võib olla kas mõne geneetilise testi väljatöötamine, haiguse ravimeetodi parandamine või ravimeetodi väljatöötamine. Selliseid rakendusi igapäevaelus saab märksa kergemini välja töötada kui on piisavalt eelteadmisi keha toimimise kohta. Praegu tegelen igapäevaselt imetaja viljakuse normaalse füsioloogia uurimisega, sest sellest on veel vähe teada.

Elo Madissoon (keskel) (foto: erakogu)

Elo Madissoon (keskel) (foto: erakogu)

8. Millised on sinu eriala juures kõige suuremad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Üks kõige suuremaid väljakutseid minu jaoks on õigete geenide väljavalimine. Meie ja teiste teadlaste laboris on andmed kümnete tuhandete geenide kohta, aga leida tuleb sõrmede peal loetav arv olulisi geene, mida põhjalikumalt uurida. Nende geenide kohta andmete kogumine on väga põnev, sest siis tekib kogu aeg uusi mõtteid tuleviku katsete kohta. Lisaks on minu jaoks põnev iga päev laboris eksperimente teha. Uute tulemuste saamisel on ootusärevus suur.

9. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Väljaspool oma eriala tegelen rahvatantsu ja koorilauluga. Olen laulnud ETV tütarlastekooris ja praegu kaasjuhendan Stockholmis tegutsevat eesti rahvatantsurühma Virvel. Lisaks meeldib mulle vaadata filme, tegelda käsitööga ning lugeda juturaamatuid. Suure osa puhkusest ja mitmed nädalavahetused kulutan Eestis käimisele, et veeta aega pereliikmete ja sõpradega.