Bioloogia ja keskkonnateadused

500 aastat e.m.a kasutati Hiinas mädapaisete ravis hallitanud sojaoamassi. 1928. aastal avastas A. Fleming penitsiliini – esimese antibiootikumi. 1978. sündis Inglismaal esimene katseklaasis viljastatud munarakust saadud ja embrüosiiratud laps. Aastal 1986 alustati esimese biotehnoloogilise vähivastase ravimi – interferooni – tootmist ning 1994 tuli toiduturule esimene GMO ehk geenmuundatud organism: transgeenne tomat. Esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja, lammas Dolly, astus publiku ette 1997. aastal. 2001 avaldati inimese genoomi DNA-järjestuse mustandvariant ning aastal 2006 anti Nobeli bioloogiapreemia geenivaigistuse mehhanismi avastamise eest. Need on vaid mõned silmapaistvad näited bioloogia arengust läbi aja. Ent tänu bioloogiale oleme saanud endile ka biotõrje, reovete puhastamise, antibiootikumid ja putukatõrjevahendid, oleme edendanud toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendanud haiguste diagnoosimeetodeid, loonud uusi ravimeid ning täiustanud raviprotseduure.

Bioloogia on inspireeriv loodusteaduse haru, mis uurib elu – kõigi Maal elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mistõttu on organismidel võimalik ainevahetuse käigus üles ehitada oma keha, paraneda vigastustest ja saada järglasi. Väga olulised on bioloogias 19. sajandil toimunud läbimurded – Darwini evolutsiooniteooria, rakuõpetus, mikrobioloogia, biokeemia ja embrüoloogia teke, viimase juures oli muuseas tähtis roll täita Eesti mehel K. E. von Baeril. Hiljem järgnesid arengud geneetika, molekulaar- ning arengubioloogia vallas.

Bioloogiale sekundeerivad keskkonnateadused on teadused keskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste komponentide omavahelisest vastastikusest toimimisest. Eriline tähelepanu on inimese tegevuse mõjudel loomulikule keskkonnale ja loodusele, ent rääkides keskkonnast ei peeta üldiselt enam ammu silmas ainult loodust, vaid ka meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda.

Kui bioloogia peamisteks traditsioonilisteks rakendusvaldkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainetööstus, siis aina laienev valdkond on bioloogia avastuste kõrgtehnoloogiline kasutamine biotehnoloogias ja ravimite väljatöötamisel ning tootmisel, aga ka eriomadustega taimesortide loomisel. Näiteks täiustati 1960.-70. aastatel agrotehnikat ning aretati välja lühikõrrelised teraviljad, mis suurendas oluliselt saagikust ja aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias. Seda tuntakse ka rohelise revolutsioonina. Nii et bioloogial on inimkonnale veel palju pakkuda.

Mati Feldmann

Lisavaatamist:

Tallinna Ülikooli bioloogiat tutvustav lugu:

Merebioloog Jonne Kotta (Püramiidi tipus, 04.02.2012)

Kliimamuutuste mõju taimedele (Püramiidi tipus, 21.03.2013)