Arvi Hamburg – elektrimees on spetsialist

Valisin elektriinseneri kutse tänu konkreetsetele eeskujudele. Samuti oli määrava tähtsusega  kogukonna suhtumine. Elektrit peeti veidi salapäraseks nähtuseks, millega võis tegeleda vaid asjatundja, kellesse suhtuti lugupidamisega. Tahtsin põhikooli lõpuklassides saada spetsialistiks – elektrikuks, kes selliste veidi salapäraste asjadega tegeleb. See määraski mu edasised õpingud:

  • omandasin Tallinna Polütehnikumis 1968. aastal tehnik-elektriku kvalifikatsiooni ning loogilise jätkuna
  • tolleaegses Tallinna Polütehnilises Instituudis 1974. aastal insener- elektriku kutse

Edasine akadeemilise kraadi omandamine magistrantuuris ja doktorantuuris ning erialase pädevuse tõstmine volitatud elektriinseneri tasemele on aja nõue. Tehnikateadused arenevad ülikiires tempos ja teoreetilised koolitarkused on vaid baas, millele uute teadmiste, töökogemuste ja insenerieetikast tuleneva vastutuse püramiid üles ehitada tuleb. Nii lihtne see elukestev õpe ongi.

Maakera rahvastik kasvab, üldine elatustase tõuseb, kiireltarenevad riigid vajavad energiat – kas me suudame kõiki elanikke toita ja neile energiavarustuse tagada? Energeetika on 21. sajandil maailma suurim väljakutse. Võimalused peituvad uues tehnoloogias ja kõik uus on ju põnev! Maailma Inseneriühenduste Föderatsiooni (World Federation of Engineering Organization WFEO) eestvedamisel käesoleva aasta septembris Genfis  toimunud Maailma Inseneride Konventsiooni (The World Engineers Convention (WEC 2011))  moto oli „Engineers Power the World – Facing the Global Energy Challenge“. Insenerid koos teadlaste, poliitikute, ühiskonna- ja majandusekspertidega arutlesid teemal „Energiavarustus-ühiskonna valmisolek“, otsides võimalikke lahendusi. Edu saavutamise lahutamatu osana käsitleti insenerikoolitust ja üleilmse ühiskonna teadlikkust, haritust. Põhisõnum on märksõna „tehnoloogia“ ja selles peituvad võimalikud lahendid. Traditsioonilisel viisil jätkamine ning üha rohkem tootmine ja kulutamine ei ole võimalik ning ühiskond peab olema valmis hoiakute muutmiseks ja prioriteetide ümbersõnastamiseks. Insenerid, energeetikud ja teadlased maailma muuta ei saa ning seega on käes poliitikute ja ühiskonna otsustamisaeg. Energeetika seotus majanduse ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisega ongi see dünaamiline reaalajas toimiv protsess, milles osalemine mind võlub.

Viimane kümnend on olnud edukas täiendavate ressursside (mittekonventsionaalne kütus) kasutuselevõtus ja alternatiivenergeetika arendustes, seega energiatehnoloogias. Ka meie elektrijaamades on kasutusel uus keevkiht-põletustehnoloogia ning tehnilisi edusamme on tehtud ka põlevkiviõlitööstuses.

Eestis on põlevkivienergeetika teadusharu ja meil on olemas pikaajaline praktiline kogemus. Seda oskusteavet peame maailmas esitlema ja müüma – see on meie võimalus.

 “Elades maailmas, mida tormiliselt kujundab tehnoloogia, on võimalus tõeliselt vabaks jääda üksnes neil rahvastel, kes tehnoloogiat valdavad ja loovad, seal kus inseneriharidus on au sees” /Raimund Ubar/ Mente et Manu 26. september 2008

Dr Arvi Hamburg

Tööalased arenemisvõimalused

Elektriinseneri koolituse läbinud saavad võimaluse töötada kõikvõimalikes majandusharudes. Iga tegevusvaldkond ja tehnoloogia on seotud energiaga, sh. elektriga. Kuna tegemist on prioriteetse valdkonnaga, siis on ka tasustamise tingimused soodsad. Loomulikult sõltub kõik inimese teadmiste, oskuste ja vastutuse tasemest.
Elukestev õpe on inseneri ja energeetiku puhul ainuvõimalik tee enda kvalifikatsiooni tasemel hoidmiseks.

Meil kehtib rahvusvahelistele standarditele vastav insenerikutsete süsteem.
Nõudmised ja teadmiste kontroll ühtse kvalifikatsiooniraamistiku alusel võimaldab inseneri kutse omistamist. Inseneri kutsetunnistuse omanikel on võimalik teha erialast tööd mis tahes riigis.

On olemas ka Euroinseneri kvalifikatsioonitase (EurIng), mida omistab Euroopa Inseneriühenduste Assotsiatsioon (FEANI). EurIng on FEANI registris ja tööandjad saavad vajaliku ametikoha täitmiseks sinna tööpakkumisi teha.