Alvar Soesoo amet viib maailma

Alvar SoesooMäletan, et kivimid, nende teke ja Maa kaugem ajalugu oli mulle südamelähedane juba üsna varases koolipõlves. Keskkooli ajal võistles geoloogiaga ka füüsika. Lõplik valik ülikooli astudes oli ehk mõjutatud teatud määral ka reisimise romantikast, mis tollal geoloogiaga seostus. Osaliselt seostub see geoloogiaga siiani. Geoloogia on juba kord teadus, mis uurib Maal toimuvaid protsesse miljardite aastate skaalas ning kuna geoloogilised protsessid toimuvad kogu planeedi mastaabis, siis peab geoloog asjade paremini mõistmiseks nagunii reisima. Nii on geoloogilised uuringud viinud mind uurima vulkaanide sees toimuvaid protsesse Islandil, maakoorelaamade liikumisi ja süvaprotsesse Austraalias, maagitekkeprotsesse Kanadas, erinevate kivimite tekke- ja muutumisprotsesse Skandinaavias ja paljudes muudes kohtades. Uuringumaterjal tuleb tänapäeval ikka otse loodusest, aga arusaamine toimunud protsessidest toimub tihti laboris kõrgtehnoloogiliste uurimisaparaatide taga.

Kasutades erinevaid aparaate, on geoloogid võimelised määrama kivimi keemilist koostist üliväikestes, mikroskoopilistes kivimikogustes, samuti määrama elemente, mille sisaldus on üliväike – näiteks miljondik grammi ja vähem. Väga palju määratakse ka erinevate elementide isotoope. Kivimeid uuritakse tihti elektronmikroskoopide abil mikroni-skaalas. Seega on suur osa tänapäevasest geoloogiast tihedalt läbipõimunud füüsika, keemia, materjaliteaduse, matemaatika ja mitmete muude teadustega.

Geoloogia seostub ka maavaradega, mis on tähtsad ühiskonna majandusliku arengu seisukohast. Viimastel kümnenditel räägitakse palju muutustest planeedi keskkonnas, eriti aga inimese mõjust planeedile. Ka keskkonnaprobleemide lahendamisel ja ohtlike mõjude ennetamisel on oluline tunda planeet Maa ajalugu, geoloogilisi protsesse ning seoseid erinevate protsesside vahel. Kui vaatame tulevikku, siis on geoloogid ühed esimesed, kelle jalg astub uutele planeetidele või ka asteroididele, sest igast uuest planeedist arusaamine algab selle geoloogilisest uuringust ja kaardistamisest.

Lähiaja saavutused geoloogias seletavad nii Maa lähiajaloos toimunud protsesse, valgustades tuhandete kuni mõnede miljonite aastate taguseid aegu, kuid tegeletakse ka väga iidsete aegadega, seletades Maa arengut miljardeid aastaid tagasi. Väga oluline on arusaam Maa ajaloos toimunud keskkonnamuutustest ja neid põhjustanud protsessidest. Mitmed protsessid nagu vulkanism ja maavärinad mõjutavad planeedi rahvast päevast päeva. Kindel on see, et ka palju suuremate teadmistega Maa geoloogiast ei suuda inimkond näiteks vulkanismi kontrollida, küll aga on võimalik olulisi purskeid ette ennustada ja kindlasti anda juhiseid ellujäämiseks hiidpursete korral. Geoloogiateadusest on teada, et supervulkaani purse võib oluliselt mõjutada elu planeedi pinnal. Uued teadmised parandavad kahtlemata inimkonna rahuliku kooseksisteerimise võimalusi Maa suursuguste geoloogiliste protsesside ja nende resultaatidega. Lisaks geoloogilistele protsessidele Maal hakkavad geoloogid paremini mõistma ka protsesse teistel planeetidel – see on geoloogia planetaarne suund. Olemas on juba Marsi ja Veenuse geoloogilised kaardid. Viimased on tehtud küll kaugmeetodeid kasutades, aga kes teab, kelle vasar mõne aja pärast mõnel Maa-sarnasel planeedil kivi kopsib.

Eestis on geoloogiat süvendatult võimalik õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Geoloogiharidusega noori vajavad nii mõlema nimetatud ülikooli uurimisasutused kui ka riigiametid praktilisemate probleemide lahendamiseks. Välismaal on tööd võimalik leida ülikoolide juures, aga samuti maagiotsingufirmades. On täiesti selge, et geoloog võib tegevust ja tööd leida igal kontinendil ja praktiliselt igas riigis. Niikaua kui maailm vajab metalle ja ehitus- ning energeetilisi materjale, ei saa otsa ka geoloogi töö. Maailma majandusarengust sõltuvalt on küll vahel tööd rohkem, vahel vähem – aga see on sarnane pea igas ametis.

Lisalugemist, -vaatamist:

Geoloogiast

Alvar Soesoo: teadlased vangi? (Postimees online, 03.11.2012)

Laamtektoonika (Püramiidi tipus, 10.02.2013)