Jaan Aru ja vaimsed protsessid

Jaan Aru on  aju- ja teadvuseteadlane, kes uurib seda, kuidas vaimsed protsessid on seotud aju tööga. Ta töötab Max Plancki Aju-uuringute Instituudis doktorandina.

1. Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?
Tahaks öelda, et tahtsin juba lapsena saada suureks teadlaseks, aga faktid räägivad muud: tahtsin saada veoautojuhiks, kuna suvel vanaema-vanaisa juures maal olles puutusin palju kokku autobaasi-juttudega ja leidsin pargist ka rooliratta (seega oli ainult auto puudu). Mul on siiamaani veoautojuhtide ees suur austus.

jaan aru 2

Jaan Aru pidamas loengut sõprade ringis; pildistas Mihkel Kree, aasta 2010.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Gümnaasiumi lõpuks oli selge, et mind huvitavad suured küsimused – Millest koosneb universum? Kuidas töötab inimaju? Õppisin Berliinis, kus mul tuttavaid ju polnud, seega veetsin nädalavahetustel aega raamatukogus ja mõtisklesin erinevate katsete üle. Päris teadusesse ehk siis katsete läbiviimisesse jõudsin, kui toredad inimesed Berliinis ja Tallinnas lubasid mind oma laboritesse.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Kuna ma olen noor inimene, siis on mul veel pikk tee minna, enne kui ma kuhugi jõuan. Aga seni on olnud piisavalt õnne ja olen ise teinud piisavalt tööd, nii-siis jääb lootus, et järgneva 20 aasta jooksul saab ka kuskile jõutud.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Kui tahame mõista iseennast ja maailma enda ümber, peame uurima aju, kuna meie isiksus, mõtted, tunded ja vaimne olemus on kõik ajus. Kui tahame aidata miljoneid inimesi, kellel on vaimsed häired, peame samuti mõistma ja uurima aju. Ajuteaduses on hunnik suuri Nobeli-hõngulisi küsimusi, millele vastused leitakse lähemate dekaadide jooksul, seega ajuteadus on neile noortele, kes soovivad ära teha midagi suurt ja põnevat.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Aju-uurijate seas võib leida inimesi muidugi bioloogiast ja meditsiinist, kuid ka psühholoogiast, matemaatikast, arvutiteadusest, füüsikast või majandusteadusest. Aju on üks väga keerukas süsteem ja selle süsteemi uurimiseks läheb meil tarvis kõiki nippe erinevatelt aladelt. Psühholoogid uurivad käitumise, mälu, taju jne fenomene, bioloogid korjavad andmeid ajust, matemaatikud, arvutiteadlased ja füüsikud aitavad neid üüratuid andmehulki analüüsida ja luua teooriaid sellest, kuidas need ajuprotsessid on seotud meie vaimse olemusega.

jaan aru 1

Jaan Aru pidamas loengut teaduskonverentsil; pildistas Donders Discussioni fotograaf; aasta 2012.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Ametlikult peaks vist uhkustama sellega, et mu esimese teadusraamat avaldati, kui ma olin 24-aastane, aga minu enda jaoks on palju tähtsam see, et ma pole kunagi olnud liiga uhke oma saavutuste üle ja suudan nende tühisuse üle muiata.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Loodan, et 20 aasta pärast saaksin sellele küsimusele vastata järgnevalt: “Alzheimeri tõve, skisofreenia, autismi, depressiooni ja ärevushäirete tõhus ravi ja ärahoidmine”. Praegu on veel palju tööd teha, et seda lauset reaalsuseks muuta.

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Tahaksin teada, kuidas ajuprotsessidest tekib tunne olla keegi; kuidas selle keerulise bioloogilise masinavärgi tööst sünnib meie vaimne olemus.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Tihti tundub, et aju on inimmõistuse jaoks liiga keeruline süsteem – gorilla ei mõista, kuidas töötab käekell; inimene ei mõista, kuidas töötab aju. Seega suur väljakutse ka mu enda jaoks on mitte vanduda alla aju keerukuse ees, vaid üritada keskenduda väikestele probleemidele, et aeglaste sammudega jõuda suurte probleemide lahendamiseni. Kahjuks rahulolu pakub ainult suurte probleemide lahendamine.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Olen täiskohaga abikaasa.

Jaani tegemistega saad end kursis hoida tema blogi vahendusel.
Jaani kõne TEDx konverentsil asub siin.