Kadrin Meremäe ja toiduteadus

Kadrin Meremäe on toidu tootmise ja töötlemise vastu huvi tundnud juba väikesest lapsest peale. Täna, olles rohkem kui kümme aastat antud erialal töötanud, on tema suurimaks väljakutseks toiduohutus: kuidas ennetada inimeste haigestumist.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?

Lapsepõlves oli minu suureks eeskujuks mu ema, kes tol ajal töötas toitlustusettevõttes tootmisalajuhatajana. Mäletan, et sealt alates tekkis mul huvi toidu tootmise ja töötlemise vastu, kuna oli võimalus näha ema kõrvalt ettevõtte tööd. Seepärast soovisin juba lapsena, et minu tulevane töö oleks ka seotud toiduvaldkonnaga.

2. Kuidas sattusid teadusesse?

Toidutemaatika on mind alati köitnud. Seepärast sai pärast gümnaasiumi lõpetamist alustatud kõrgkooliõpinguid just Eesti Maaülikoolis. Nii bakalaureusekraadi kui tehnikateaduse magistrikraadi kaitsesin piimatehnoloogia erialal, kus sain laiapõhjalised teadmised toiduainete tehnoloogiast ning teadustöö tegemise kogemuse. See oli minu toiduteadlase karjääri valikul ja alustamisel hädavajalikuks stardipaketiks. Nii kujuneski esialgsest eesmärgist saada toiduainete tehnoloogiks välja soov teha toiduteadlase karjääri, et leida juba ülikooliõpingute ajal mitmetele üleskerkinud erialastele teadusprobleemidele ise lahendusi. Seega olin väga motiveeritud, et minu teadustöö jätkuks.
Nii suundusin edasi doktorantuuri veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialale, mille lõpetamise järel sai minust toiduteaduse doktor. Nüüdseks olen toiduteaduse valdkonnas tegelenud teadustööga rohkem kui kümme aastat.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?

Jah, kindlasti. Võib öelda, et olen jõudnud isegi kaugemale, kui oskasin kunagi mõelda. Elu on avanud uksi samm‑sammult.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?

Kõige esmane on huvi olemasolu toidu teema vastu. Sealt edasi on tulevikuväljavaated suurepärased.
Toidutemaatika on ääretult põnev ja paljutahuline. Toiduvaldkonnaga puutume kokku nii farmi, toidu tootmis- ja käitlemisettevõtte kui tarbija tasandil. Võimalik on tegelda nii toidu tehnoloogiat, kvaliteeti kui ohutust puudutavate küsimustega.

Kadrin Meremäe doktoritöö kaitsmine 2010. aastal (foto:erakogu)

Kadrin Meremäe doktoritöö kaitsmine 2010. aastal (foto:erakogu)

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?

Toidutemaatika seostub väga suurel määral teiste valdkondadega. Näiteks selleks, et toota tööstuslikult kvaliteetset ja mikrobioloogiliselt ohutut toitu, võivad selle tootmisel ja turustamisel mängida olulist rolli terve rida erinevad mikrobioloogilised, keemilised ja füüsikalised tegurid. Nii ongi toiduteadus seotud paljude teiste valdkondadega läbi mikrobioloogia, bioloogia, keemia, füüsika, jne. Mainimata ei saa jätta ka seost arsti- ja tehnikateadusega.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?

Seni oma karjääri suurimaks saavutuseks pean kindlasti doktorikraadi kaitsmist, mis on aastatepikkuse intensiivse töö tulemus. Samuti on olnud minu jaoks suur tunnustus Eesti Maaülikooli innovatiivse õppejõu tiitel. See kinnitab, et teadlane saab olla ka edukas õppejõud. Samas usun, et elus tuleb veel palju väljakutseid ja hetki, kus on võimalik saavutatust rõõmu tunda.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?

Kuigi toiduvaldkonnas on rohkelt läbi viidud rahvusvahelisel tasemel uuringuid, siis on ikkagi nii palju küsimusi, millele me täna veel vastust ei tea. Siiski võib öelda, et koostöös teadlaste ja ettevõtetega läbi viidud toiduteemalised uuringud on täitnud oma eesmärgi, kui kavandatud ja teostatud eksperimendid, saadud tulemused ja tehtud järeldused annavad oma panuse selleks, et toiduainetetööstus saaks toota meie toidulauale veel tervislikumaid ja ohutumaid tooteid.

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?

Mulle on väga südamelähedane toiduohutuse teema. Ka tänapäevases heaoluühiskonnas ei näi vähenevat inimeste seas toiduga seonduvate haigestumiste hulk. Mäletatavasti ka Eesti meedias laia kõlapinda leidnud üks viimaseid kõige laiaulatuslikumaid toidust tingitud haigestumisi sai alguse 2011. aastal Saksamaal ja levis ka teistesse riikidesse, kui Escherichia coli-nimelise bakteri poolt saastunud põld-lambaläätse idandite söömine põhjustas suure haiguspuhangu. Kokku haigestus üle 4000 inimese, neist 17 juhul lõppes haigus surmaga. Või hiljutine listerioosi puhang Taanis, kus haigestus Listeria monocytogenes’e-nimelise bakteriga saastunud rulllihalõikude söömise tagajärjel vähemalt 20 inimest ja neist 12 suri. Kuidas selletaolisi juhtumeid tulevikus ennetada või haigestumise riski minimeerida? See eeldab ulatuslikke molekulaarepidemioloogilisi uuringuid, et selgitada välja patogeensete bakterite esinemus ja leviku teed toidu algtootmise, töötlemise ja tarbimise ahelas.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?

Minu eriala üks suurim väljakutse on leida lahendusi, kuidas toota kvaliteetset ja ohutut toitu ilma, et kaotaksime selle toiteväärtuses ja organoleptilistes näitajates. Suurimat rahulolu aga pakub juhendatavate doktorantide ja magistrantide edukus.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?

Tööst vabal ajal veedan palju aega oma abikaasa ja laste seltsis. Minu suur kirg on ka ujumine.