Julia Geller ja puugid

Tervise Arengu Instituudi teadur Julia Geller peab teadust väga loominguliseks valdkonnaks, kus iga päev toob uusi väljakutseid. Tema põhitegevuseks on puukidega ülekantavate haigustekitajate leviku uurimine ning nende geneetiline ja molekulaarne iseloomustamine Eestis tsirkuleerivate puukide populatsioonis.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?
Lapsena tahtsin saada arstiks, täpsemalt loomaarstiks. Tol ajal oli hästi palju kodutuid loomi: keldrikorrusel kassid kassipoegadega, õues aga rohkem koeri. Lapsena olles tahtsin kõiki neid terveks ravida ja endale koju võtta… või siis vähemalt ravida loomad nii terveks, et nad endale uue kodu leiaksid.

julia3-2

Julia Geller (foto:erakogu)

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Teadusse sattusin ülikooli viimase kursuse üliõpilasena. Kuigi eelnevalt planeerisin oma tulevase töö seostada meditsiiniasutusega juhtus nii, et oma bakalaureusetöö kirjutasin hoopis teadusasutuses.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Kohe algusest peale mul polnud mingeid konkreetseid ootusi. Ma lihtsalt ei teadnud, mis on teadus ning kuidas sellega tegeletakse. Mina tegin oma tööd. Nii olid mul lihtsalt konkreetsed tööalased plaanid ja sihid.
Praegu olen rahul sellega, kus olen. Ja ikka endiselt on mul olemas plaanid tulevikuks, kuidas oma teadussuunda arendada.

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Just hiljuti avastasin, et teadus on nagu kunst, aga neile, kes muidu joonistada ei oska. Teaduses ei ole rutiini, iga päev toob suuremad või väiksemad avastused ja väljakutsed. Väga loov töö, minu meelest. Ja samas võib see ka inimestele kasu tuua.
5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Kõigepealt on mu eriala seotud keskkonna-, tervishoiu ja epidemioloogia valdkonnaga, kuna pean jälgima ja analüüsima nii keskkonna-alased andmed, nagu näiteks õhutemperatuuri ja  -niiskuse nihkumised, kui ka taimestiku ja metsloomade arvukuse ja levimuse eripärasid teatud piirkondades, kuna see mõjutab meie uurimisrühma poolt uuritavate haigusetekitajate levimist ja eripärasusi. Peame vaatama ja jälgima ka haigestumist ja vaktsineerimistaset, mis on seotud tervishoiu ja epidemioloogia valdkonnaga.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Esimene, mis meelde tuleb on kaitstud doktoritöö ja see, et minu poole pöörduvad abipalvega mõned teadlased, keda mina ise väga  autoriteetseks pean. Samuti on väga olulised tudengid, keda juhendan ja õpetan ning kelles püüan äratada uudishimu teaduse vastu.

Julia Geller õpilasega-2

Julia Geller õpilasega (foto: erakogu)

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Kui rääkida puhtalt geenitehnoloogia erialast, siis on väga raske mingit konkreetset saavutust välja tuua, sest neid on viimastel aastatel palju. Minu meelest kõige tähtsamad on need, mis aitavad arstidele ja patsientidele võidelda haiguste vastu- olgu need kas uued vaktsiinid, ravimid või isegi koed (inimese enda tüvirakkudest kasvatatud).

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Haiguse ennetamine ja erinevate haiguste riski hindamine ning et selline isiklik lähenemine oleks igapäevase meditsiini osa.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Suurimateks väljakutseteks on alati probleemi lahendamisviisi leidmine. Kas või uue analüüsimeetodi väljatöötamine või aprobeerimine. Ja kui asi on lahendatud, siis olen rahul.
Kui on midagi täiesti uut, millega pole veel varem kokku puutunud ning isegi pole kedagi, kelle käest nõu küsida, ning mina pean esimesena sellega tegelema hakkama – see on veel üks suur väljakutse. Kui hakkavad ilmuma tulemused ja kui selgub, et see, millega sa oled tegelenud, toob kas ning kui tead milleks see kõik vajalik on, ja see rahulolu tunne toob sisse uut energiat ja tegutsemisvalmidust.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Püüan kuidagi aktiivselt aja veeta – käin aastaringselt meres ujumas, jõusaalis, fitnessis, suusatamas ja uisutamas. Lumevabal ajal käin tööle rattaga või rulluiskudega.
Meeldib ka igasuguse käsitööga tegeleda – õmblemine, voolimine, joonistamine.
Paljud minu kursusekaaslastest on nö käsitöömeistrid- kes ise disainib ja õmbleb, mõned on tordimeistrid… Nii et tuli välja, et geenitehnoloogid on väga loovad isikud, mis tõestab et see eriala on täppisteaduse ja kunsti vaheline moodustis.